Selle loo lugeja saab teada, mida ei tohi vägivalla all kannatavalt naiselt iialgi küsida, miks peab naistele õpetama juba koolis rahatarkust ning mille osas saaks vägivalla all kannatav naine eeskuju võtta frankide kuningannast Radegonde'ist.
Koostöös Kadrioru galeriiga küsitles Kirjad Nuustaku kollektiiv jurist Merle Albranti, kelle tööks on vägivalla all kannatavate naiste kaitsmine.
Kirjad Nuustakult: Mida teha selleks, et vägivallajuhtumeid perekondades lihtsalt ette ei tuleks?
Jurist Merle Albrant: Siis peaksime elama vaid unistuste maailmas. Vägivald on väärtushinnangute küsimus ja meie ümber on palju inimesi, kelle väärtushinnangud tolereerivad vägivalda selleks, et saada parem kontroll ning võim teise inimese üle.
/image%2F6456076%2F20231115%2Fob_e76757_img-1300.JPG)
K.N.: Miks meil üldse esineb vägivalda? Miks tahetakse oma elukaaslast alavääristada ja
nõrgestada? Kust tuleb see oma oksa saagimise soov?
Merle Albrant: Vägivalla kasutamine on õpitud käitumine, valikute küsimus. Teist inimest ähvardades
või alandades on kergem saada oma tahtmist, näidata oma võimu ja jõudu. Kui inimesel on kontrollivajadus, kasutab ta erinevaid võtteid ja strateegiaid selleks, et võimu saada ja siis seda ka hoida. Võimu kuritarvitamisega tekib priviligeerituse tunne ja see tunne annab rahulduse. Vägivalda tarvitavad oma peres täiesti terved inimesed, kuna neil lihtsalt on selleks võimalus tekkinud.
K.N.: Me võime ju seadusandlusega katsuda kogu aeg midagi muuta, karistusi karmistada,
aga kuidas teha nii, et elu oleks elamiseks ja mitte selle teistelt ära võtmiseks?
Merle Albrant: Ma usun, et palju saab muuta sellega, kui lastele õpetatakse õigeid väärtushinnanguid
ja seda, et karjumise ja löömisega ei lahendata probleeme. Lapsed kannavad edasi mustreid, mis nad oma kodus on näinud. Juba väikestele tüdrukutele tuleb selgitada, kuidas ennast kaitsta ja seda, et ühtegi inimest ei tohi alavääristada. Olen näinud oma praktikas seda, et perevägivalla ohvriks langenud naiste ühine iseloomustaja on see, et neil on väga madal enesehinnang.
K.N.: Kuidas inimene, kes vägivalda ei poolda, saaks aidata omalt poolt ühiskonnas kaasa
sellele, et meil oleks vähem perevägivalda? Kadrioru galerii näitusega seoses on paljud külastajad väljendanud oma lootusetust selle suhtes, et vägivald üldse kaoks või et olukord kunagi paremaks läheks. Prantsusmaa kriminoloogid ütlevad aga, et kui me võrdleme statistikat ja olukorda, mis valitses sada aastat tagasi, siis on vägivalda meie ajal ikkagi palju
vähem. Nii et midagi saab ikkagi alati teha?
Merle Albrant: Vägivalda tuleb osata märgata, mida aga paljud ei oska Eestis teha. Kahjuks isegi
mitmed spetsialistid ei oska ära tunde vägivalla mustreid ning suhtuvad kõrge vägivalla riskiga juhtumitesse kui peretülisse. Samas on peretüli ja perevägivald oma olemuselt täiesti kaks eri asja.
Kui ühiskonnas kasvab teadlikkus vägivalla mustridest, on kergem seda märgata, sellest kõneleda ja ohvreid abistada. Eestis on ju selle teemaga tegeletud alles 2004. aastast, kui teistes riikides on sellega tegeletud alates 1970-ndatest, sest maailmas hakati siis rohkem rääkima naiste õigustest.
K.N.:Mida teha, kui ohver ei teadvusta seda, et ta on ohver?
Merle Albrant: Ohvrile tuleb selgitada lihtsate näidetega, mis on perevägivald, millised mustrid iseloomustavad sellist suhet. Üsna levinud on, et ohver ei saa üldse aru, et elab vägivaldses suhtes. On ka ohvreid, kes nn lükkavad kõrvale mõtte, et see võiks toimuda nendega.
/image%2F6456076%2F20231115%2Fob_b82022_img-1294.JPG)
K.N.:Mis hetkest alates ei saa elukaalase käitumist enam peita hetkelise halva tuju, raske majandusliku situatsiooni või muude vabanduste taha? Mis hetkest peab naine teadvustama, et nüüd on tegu perevägivallaga?
Merle Albrant: Hetkest, kui see muster hakkab korduma ja inimene ei võta vastutust oma käitumise eest, vaid leiab kõigis teistes süüd.
K.N.: Mida soovitate ellu astuvatele noortele naistele ja meestele? Mida te sooviksite, et nad teaksid, et ära hoida perevägivalla juhtumeid?
Merle Albrant: Ärge kiirustage püsisuhtesse astumisega. Vägivaldse mentaliteediga inimene on huvitatud väga kiiresti suhte alustamisest, kokku kolimisest selleks, et saada ohver võimalikult kiiresti enda kontrolli alla. Oma sõprade puhul jälgige seda, kui partner hakkab naist isoleerima sõpradest või naisele kõiki ta sõpru halvustama. See on üks ohu märk, et on alanud naise sotsiaalse võrgustiku lõhkumine.
K.N.: Mida ei tohiks kolmas inimene perevägivalla all kannatavale naisele mitte kunagi öleda?
Merle Albrant: “Aga miks sa ära ei tule?” on küsimus, mida ei tohiks mitte kunagi ohvrilt küsida. Seda tunnetab ohver süüdistamisena ning see lisab raskust juba tema niigi raskele süükoormale.
K.N.:Kas te oskate kommenteerida frankide kuninganna Radegonde'i käitumist? Frankide kuninganna Radegonde. Põgenemine abielust - Kirjad Nuustakult (over-blog.com) - kas võib öleda, et 7.saj. pääses ta seetõttu, et lihtsalt ei lõiganud ära kontakte abielust väljaspool?
Merle Albrant: Igasugune kontakt väljaspoole vägivaldse partneri mõjusfääri võib olla päästerõngaks. Targad on need naised, kes suudavad säilitada suhteid oma sõpradega väljaspool mehe mõjusääri.
K.N.:Olaus Magnus ei ole Põhjamaades tuntud, kuna ta oli katoliiklane ning pidi Põhjamaad reformatsiooni tulekuga maha jätma. Ta on kirjutanud väikese lõigu Liivimaa pulmakommetest ning talle tundusid need juba umbes aastal 1555 üsna kohutavad ja naistele mitte just eriti soodsad. Olaus Magnus. Pruudirööv. Hõissa pulmad. - Kirjad Nuustakult (over-blog.com) - osakte te midagi kommenteerida? Kas me äkki oleme midagi pärinud nendest kommetest ja ei saa neist veel päriselt lahti?
Merle Albrant: Ma julgen öelda, et kohtan ühiskonnas siiamaani hoiakuid, et naine on mehe omand ning omandi saatuse üle otsustab omanik ehk tema mees. Kuna tänapäeval abielude arv on kahanenud, ei tähenda see kohe seda, et siis vabaabielus olles sellist suhtumist ei ole. Julgeks öelda, et vabaabielu on veel rohkem naisi kahjustav kui elatakse koos hoiakuga, et kui omand (st naine) enam ei meeldi, vahetan selle välja.
/image%2F6456076%2F20231116%2Fob_2c3d2d_img-1292.JPG)
K.N.:15.saj. alguses elas Pariisis poeet Christine de Pizan. Ta jäi noorelt leseks, mees jättis talle võlad, kolm last ning lisaks oli tema ülalpeetav ka üks vennatüdardest ning ema... Ta ei abiellunud uuesti, vaid elatas end oma tööst ehk kirjutamisest. Ma ei tea, kas Eesti Kirjanike Liidus on tänapäeval kirjanikke kes tõesti ainult oma tööst elada suudavad, aga Christine de Pizan'i puhul saab päästvaks haridus. Mis on tänapäeval meie naiste haridusel viga, et satutakse situatsioonidesse, millest on väga raske välja tulla?
Merle Albrant: Ma ei ütleks, et üldisel haridusel kvaliteedil oleks midagi viga, kuid naiste rahatarkuse teadlikkus võib olla nõrk. Majanduslikult rumalaid otsuseid teevad ka väga haritud inimesed, kui puudub usk endasse või lähtutakse emotsioonidest, mitte ratsionaalsest mõtlemisest. Elementaarse rahatarkuse pidev õpetamine koolis ehk aitab vähendada olukorda, kus naised teevad majanduslikult ebamõistlikke valikuid. Niikaua kui naised eeldavad alateadlikult, et mees peab kogu sissetuleku tooma, ei näe naine endal ka vastutust ennast rahatarkuses harida. Nagu majanduslik nõiaring.
K.N.:Rahvusvaheline inimõiguste ülddelkaratsioon ei ole riikidele kohustuslik. Ometi me teeme teatavaks oma arvamuse, kui on riike, kes seda deklaratsiooni rikuvad. Miks on siis nii, et me ei suuda inimõiguste
deklaratsiooni pereringis austada?
Merle Albrant: Inimõiguste teema tundub paljudele selline kauge teema, mis nn mind isiklikult ju ei puuduta. Vähesed inimesed suudavad üldse mõista seoseid naiste, inimõiguste ja vägivallavaba pereelu vahel.
K.N.: Kas on küsimust, mida te sooviksite, et me oleksime küsinud? Mis see on?
Merle Albrant: Kas on toimunud viimastel aastatel ka muutusi selles osas, millist vägivalda naised kodus kogevad? Mina vastaksin, et alates COVID-19 ajast on suurenenud nende naiste arv, kes kogevad majanduslikku vägivalda. Samuti on kurb
statistika see, et aasta aastalt kogevad ühe nooremad naised (lapsed) seksuaalset vägivalda.
Intervjuu jurist Merle Albrantiga valmis koostöös Kadiroru galeriis 19.09-11.11.2023 toimunud näitusega "Perevägivald" .
Veel lugemist:
Kuna a. 2019 ei ole perevägivalla osas suuri muudatusi toimunud, siis oli seoses näitusega märgiline jagada jurist Merle Albranti a. 2019 antud intervjuud Eesti Inimõiguste Keskusele Vägivallamentaliteet ei väärtusta naiste isiksust - intervjuu jurist Merle Albrantiga – Eesti Inimõiguste Keskus (humanrights.ee)
Kadrioru galerii näitusest "Perevägivald" Verd, pisaraid ja jõuluehteid - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Siit saab lugeda, kuidas õnnestus frankide kuningannal Radegonde'il abielust põgenemine Frankide kuninganna Radegonde. Põgenemine abielust - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Juba Olaus Magnust hämmastasid pulmakombed Liivimaal Olaus Magnus. Pruudirööv. Hõissa pulmad. - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Mida mõtles naiste haridusest vaarfeminist Christine de Pizan 15.saj. alguses Christine de Pizan. Vaar-feminist Feminia kuningriigist - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Aitäh! Merci! Eesti Inimõiguste Keskus, Dagmar Kase, Tiiu Soms, Ivars Soms, Fanny Cohen Moreau, Camille Sauer