Feministid on Merovingide dünastiasse kuuluva frankide kuninganna Radegonde'i avastanud vaid mõned aastat tagasi . Naisõiguslastel on palju põhjuseid, miks sellest kuingannast tänapäeval eeskuju võtta... Sündis Radegonde küll suhteliselt ammu; umbes a. 518 või 520.
Radegonde'i ülistatakse Prantsusmaa valgustatud feministide seas tänapäeval kui iseseisvat naist, kes otsustas abielust jalga lasta. Radegondile meeldis lugemine palju rohkem kui abielu. Lisaks asutas ta esimese ainult naistele mõledud varjupaiga e. nunnakloostri . Niisiis annab Radegonde'iga reklaamida tõesti nii raamatupoode kui perevägivalla vastu võitlevaid ühinguid.
/image%2F6456076%2F20230823%2Fob_bb3da0_dbc162c1-11f0-4739-a027-c3cd6ed71214.jpeg)
Raske lapsepõlv ja tradipere
Lühidalt oli Radegonde väga "bad ass" kuninganna ( nagu väljedavad end noorema genratsiooni medievistid). Kõigest 11-aastasena langes Radegonde koos oma vennaga frankide kätte vangi. Frankide kuningas, kes oli ellimineerinud terve Radegonde'i suguvõsa, otsustas printsess Radegonde'ile jätta elu ning anda talle ka korraliku hariduse. Nii õppis noor printsess oma isa mõrvari kostil lugema ja kirjutama, ladina keelt ja muud olulist. Kuningas Clotaire oli oma territooriumi kindlustamiseks ette näinud ka abielu printsess Radegondiga. Traditsiooniliselt oleks kuningas pidanud Radegonde'i kätt paluma printsessi isalt, aga kuna viimane oli kosilase enda eestvõtmisel juba mõned aastad varem tapetud, siis polnud sellise palve teostamine enam mõeldav. Elus oli veel samuti vangi langenud Radgegonde'i vend, kuid kuningas Clotaire otsustas igaks juhuks likvideerida ka selle noore mehe, et vallutatud territooriumite pärast asjata purelemiseks ei lähkeks.
/image%2F6456076%2F20230823%2Fob_cd63e9_3267af82-e421-43a4-aee9-d401ab278ed2.jpeg)
Kuninga üks amet ja seitse naist
Tänapäeval pühakuks kuulutatud Radegonde'ist saab lugeda vahel mõne katoliikliku kiriku lehel, kus rõhutatakse, et Radegonde oli üks väga vaga noor naine ning abielu teda ei tõmmanud. Viisakalt jätavad usumehed ajaloo hämarustesse huvitava tõsiasja , et frankide kuningal Clotaire'il oli Radegonde'iga abiellumise hetkel juba kuus naist ning polügaamia oli 6.saj. frankide kuningatele lubatud ning ünsa tavaline. Umbes nagu Eestis tänapäeval, kus üks tavaline tradistiooniline perekond koosneb ikka isast , emast, lastest ja armukestest. Kirik oli polügaamia vastu juba siis kuna leidis, et vereliini jätkamiseks oleks üks ametlik sünniataja kindlam variant. Võim jällegi leidis, et kuna surevus on suur, siis on võimuliini jätkamiseks parem kui perekond koosneks mitmest sünnitajast samal ajal.
Võimalik, et Radegonde ei soovinud frankide kuningaga abiellu heita tema kuue naise tõttu. Võimalik, et talle ei sobinud ka seik lähiajaloost- Clotaire' oli tapnud Radegonde'i isa ning hiljem troonivaidluse vältimiseks ka Radegonde'i venna. Lisaks on võimalik, et Radegonde'ile ei meeldinud üldse idee abielust ja laste kasvatamisest.
Täpselt me kahjuks midagi väita ei saa. Ainuke kirjalik pärimus Radegonde'i elust jõuab meini Venance Fortunat ‘ kaudu, kes sai Radegonde'iga väga hästi läbi ( Radegonde toetas seda poeeti ) . Fortunat oli kuninganna kaasaegne ning kirjutas « Radegonde'i eluloo" kohe peale Radegonde ´i surma a. 587, mille alles 10.saj. pärit koopiat hoitakse tänapäeval Poitiers' raamatukogus.
/image%2F6456076%2F20230823%2Fob_89c23a_70f3f9b5-fb29-43fa-9d0b-9423e9790b2d.jpeg)
Sundabielust põgenemine
Frankide kuningas Clotaire pidas Radegondiga abiellumist oma kuue naiste kõrvalt kindlasti mõistlikuks ka Radegonde'i perekonnale kuulunud territooriumite kindlustamiseks oma valdusalas. Radegonde'ile endal abielu poolt või vastu midagi otsustada ei antud ning teada on, et abilelu sõlmiti. Värske abielunaine hiilinud abielukohustuste täitmisest kõrvale ning otsustanud teha selle aja ja frankide kuninganna seisuse kohta midagi eriti ootamatut... Ta lihtsalt põgenes abielust.
Kuidas põgenemine täpselt ette valmistati ja kuidas ja kes Radegonde'i täpselt põgenemisel aitasid? Seda pole meil kahjuks võimalik teada, aga kuna Raedgonde'il oli Poitiers' lähistel talle kuuluvaid maid ning ta oli osanud sõlmida kirikuisadega väga häid sõprus- ja võimusuhteid, siis on selge, et päris üksida frankide kuninganna oma abielust põgenemist ikkagi ette valmistada ei saanud.
Ime Cour-sur-Loire 'il
Clotaire ei jäänud muidgi pealt vaatama seda, kuidas naine lihtsalt plehku paneb. Merovingide valitseja saatis sõjamehed kuninganna jälgedele käsuga frankide kuninganna Radegonde kuningakotta abielukohustuste juurde tagasi toimetada.
Natuke peale Orléans'i ja Beaugency'd oleksid sõdurid Radegonde'i peaaegu kätte saanud Cour-sur-Loire'i külakeses. Suure hädaga pidi mööda Loire'i jõge Tours'i ja Poitiers' poole põgeven Radegonde Cour-sur-Loire'is maale tulema, et katsuda end sõjameeste eest peita. Õnneks sündis ime- põgeneva Radegonde'i ümber kasvas sekundiga ülikõrge kaer ( või mõne legendi järgi ka oder) . Selline kuningannat kaitsev looduslik ime ehmatas sõjaväelased ära ning Gregoire de Tours'i jutu järgi lõpetas sõjavägi Radegonde'i tagaajamise nähtud imeteo tõttu.
Cour-sur-Loire'il on siiani väike allikas, millele omistatakse igausgust imeväge ning mis olla Loire'i jõe kõrvale tekkinud just selles kohas, kus kaer Radegonde'i kaitseks hetkega kasvama hakkas. Cour-sur-Loire ei ole imetegu kommertslikel eesmärkidel ära kasutanud ning siiani on tegu väga vaikse ja rahuliku külakesega, kust turism puudub täielikult.
Otse jõe ääres asuv keksaegne külake on väga maaliline nagu terve Loire'i paremploolne kallas Beaugnec'y ja Blois vahel.
Kuninganna Radegonde'il õnnestus aga kenasti Poitiers'sse pääseda ning seal saigi ta asutada esimese naistele mõeldud varjupaiga ehk nunnakloostri. Kui Radegonde' suri, siis saabus tema matustele kokku üle 2000 palevränduri, mis oli sella aja kohta väga palju.
Lõpetuseks saab öleda, et nii Radegonde'i kui Christine de Pizan'i on päästnud haridus... Radegonde tekitas ettenägelikult enda ümber suhtlusvõrgustiku oma õpetajatest ning ei lasknud end sõpruskontaktidest ära lõigata. Vägivaldse mehe puhul on eriti ohtlik suhtlus teiste tuttavatega lõpetada- nii on vägivaldsest suhtest pääsemine eriti raske.
/image%2F6456076%2F20230823%2Fob_89d594_354450df-548d-4993-9f56-b49a697b0bf5.jpeg)
Kirjandus:
"Les Mérovingiens" Jean Heuclin , Ellipses 2014
"Histoire de la misogynie", Adeline Gargam/ Bertrand Lançon , Arkhê 2019
"La Cité des Dames" , Christine de Pizan, Stock/Moyen Age, 2000
Mõned Venance Fortunat' kirjutatud poeemid nii Radegonde'ist kui teistest silmapaistvatest kaasaegsetest Fortunat, poèsies : Appendice. (remacle.org)
Lugemist:
Jurist Merle Albranti intervjuu Eesti Inimõiguste Keskusele vägivallast Eestis ( juuli 2019) Vägivallamentaliteet ei väärtusta naiste isiksust - intervjuu jurist Merle Albrantiga – Eesti Inimõiguste Keskus (humanrights.ee)
Lugu, kus Christine de Pizan nuriseb, et naised ei ole piisavalt : Christine de Pizan. Vaar-feminist Feminia kuningriigist - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Lugu, milles Olaus Magnus vaatleb Liivimaa pulmakombeid Olaus Magnus. Pruudirööv. Hõissa pulmad. - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Artikkel frankide kuningannast Radegondeist valmis koostöös Kadrioru galeriiga, kes käsitleb peatselt oma programmis perevägivalda. Näitus "Violence conjugale" tuleb esitlusele 18.09- 11.11.2023 , kuraator Tiiu Rebane. Aadress: Vesivärava 50 ( sissepääs Gonsiori tänavalt)
Radegonde'i loo tegemist toetas majutuse, tööruumide ja toitlustusega Beaugency's asuv Grand Hôtel de l'Abbaye (Hotel Beaugency - Orleans | Grand Hotel de l’Abbaye 3 etoiles (grandhoteldelabbaye.com) - ärge te mingitel reserveerimissaitidel nende hotelli kinni pange. Nad restaureerivad seda 11.saj. pärit monumenti nii et parem on reserveerida otse nende saidil telefonitsi või meiliga) . Infoga toetas samuti Beaugnecy's asuv ja karmil koroona-ajal loodud iseseisev raamatupood Le Chat qui dort Librairie le chat qui dort (librairie-lechatquidort.fr) ( 6 place du Petit Marché , Beaugency ) . Täname ka Poitiers' raamatukogu ja Cathedrale de Saint Pierre'i igakülgse abi eest ning Cour-sur-Loire'i hingekarjast .