Kümme aastat Prantsusmaal kohtujoonistaja õõvastavat ametit pidanud kunstnik Ene Jakobi on teinud perevägivalla teemal seeria, mis on alates 19.septembrist üleval Kadrioru galerii neljandal korrusel.
Nr. 6. seeriast « Violence conjugale » : « Poiss hobusega » , Ene Jakobi , akvarell paberil, 29x40cm, Tallinn 2019
Kadrioru galeriis saab lähema kahe kuu jooksul vägivalda olema palju ja mitmel tasandil galerii kõikidel korrustel.
Näitus "Violence conjugale" II ("Perevägivald" II ) ja "Être une fleur" III pööravad autorile omase delikaatsuse ja elegantsiga surma surematuseks, solvangud naljadeks ning küsivad täiesti mitteprotestantliku kergusega, miks me üldse aktsepteerime kannatusi, kui me tahame lihtsalt elada. "Pain is just a French word for bread" peab nende näituste puhul paika, kuid võib näilise ilu ja sillerdusega meelitada publiku lõksu, millest ilma filosoofide abita on raske välja saada. Ene on lubanud, et sel korral aasta lõpus laipu kokku ei loeta.
Autor Ene Jakobi/ kuraator Tiiu Rebane
19.09- 11.11.2023
Vesivära 50, sissepääs Gonsiori tänavalt .
Nr.4 seeriast « Violence conjugale »: « Valge ingel », Ene Jakobi, 30x21cm, Tallinn 2019
Tagasi aastasse 2019
"Violence conjugale" on seeria väikeses formaadis jõuluehetest, mis tunduvad pealtnäha nunnud, helkivad ja turvaliselt väikekodanlikult . Just sellised nagu "peab" ja nagu on « väärikas »... Seeria valmis Tallinnas a. 2019 suvel toimunud Nuits Blanches'i joonistusfestivali käigus, mille 2019 teemaks oligi perevägivald.
Öeldakse ju, et oluline ei olegi võit. Aga see seeria näitab, et isegi osavõtt ei pruugi alati oluline olla.
2019 Tallinnas esitatud seeriat saatis võitslus, mille positiivsusest pakatav teks oli stiili poolest võrdne Euroopa institutsioonide ja start up'ide kommunikatsioonitekstidest. Suureks eeskujuks oli tollal Macroni valitsuse pressiesindaja Sibeth Ndiaye. Spordivõitslused ( nagu üldse igasugused võistlused ) tunduvad kõikidele maadele väga hinge minevat... Kõik tahavad ju väga võita. Niisiis oli näitus lahendatud võistlusena Prantsusmaa ja Eesti vahel, kel augustis 2019 oli ette näidata võimas kogus feminitsiide. Tekst kutsus startupiliku tiimi õhinaga ootama 31.detsembri tulemusi, et saada teada, milline maa võidab. Võitis loomulikult see maa, kellel oli detsembri lõpuks kõige rohkem perevägivalla läbi hukkunuid…
Nr.9 seeriast « Violence conjugale » : « Punase mantliga neitsi », Ene Jakobi, 40x29cm, akvarell paberil, Tallinn 2019
Claire Martin: Teksti peale nuriseti. Küsiti, kas NII ikka võib SELLEST teemast rääkida. Ja jõulud on meil tore aeg. Siis on kõik väga õnnelikud, ostavad endale palju asju ja tähistavad sotsmeediates oma kodude ja ostude tuhmumatut ilu.
Ene Jakobi:
"Jõulud ei ole tingimata tore aeg. Jõulud on ka ostmiskohustus, sundus suuretele väljaminekutele ning 30 % prantslastele ängistav aeg, mil peab kokku saama perekonnaga, kes soovib paika panna perekonnas valisteva hierahia. Hierahia on allumissüsteem, allutamine. Natalofoobia on juba väga mitu aastat tagasi kasutusele tulnud termin inimeste kohta, kes kardavad jõule kui ebameeldivat allutamisaega perekondlikus süsteemis. Jõulude ajal näitab hierarhia kelle juures ja kellega jõule peetakse. Ja keda ei saa kutsuda. Muidugi on ka neid, keda lihtsalt peab kutsuma ning jõule kardetakse ette juba kuude kaupa.
Nr. 10 seeriast « Violence conjugale »: « Jõuluvana », Ene Jakobi, 30x21cm, akvarell paberil, Tallinn 2019
Kohtus joonistades olen ma aru saanud, et jõulud võivad saada isegi fataalseks. Neile lastele ja naistele, kes pikkade pühade käigus jäävad despootliku pereisa võimusesse ning sealt edasi on tööd juba matusebüroodel.
Ka Eestis on pikad pühad lastele ja naistele ohtlik aeg. Kodu on oht. Kodu on hirm. Aga sellise tektsiga pole kuuseehte ja uue diivani reklaamimüüak võimalik. Reklaam ütleb meile, et õnn ongi diivan. Isegi Hiinas tehtud jõuluehe on õnn kui ta on kallis.
"Violence conjugale" II on seeria, mis kujutab Hiinas tehtud jõulehteid. Eemalt tundub kõik ilus. Nagu eeskujulik pereelu. Kui neid töid aga lähemalt vaadata, siis on kõikide kuuseehete peal üsna jubedad ilmed. Piinatud ja kartlikud näod, hirmutavad jõuluvanad. Nad ongi maalitud üks ühele, midagi ei ole liialdatud. Kunst lihtsalt vahe suurendabki reaalsust, mida me muidu tähele ei pankeksi. Jõuluhete kujutamine oli väga teadlik valik, sest naiste ja laste puhul võimendub perevägivald just nende pühade ajal. Mõned pered jäävad kuuks ajaks vägivaldse pereomaniku võimu alla. Perevägivalla all kannatavatele naistele ja lastele saavad jõulupühad tihti saatuslikuks ja ka selles osas pole vahepeal midagi muutunud. Niisiis on hea teha näitus tunduvalt enne jõule.
Kannatavad nende teoste taga kindlasti ka Hiinas töötavad tehasetöölised, kes jõuluehete tootmislinnas neid ehteid vorpima peavad ning jubedaid kemikaale ja värvaineid sisse hingavad. Võimalik on ka kolmas lektüür vägivallast- taolised kuuseehted on ka vägivald disaini vastu.
"Être une felur" III ja "Violence conjugale" II plakat Kadrioru galeriis.
C.M.: Miks sa rõhutad just seda jurist Merle Albranti antud intervjuud Eesti Inimõiguste Keskusele?
E.J. : Eetilistel põhjustel ei kasuta ma näituse jaoks Merle Albranti antud intervjuusid, mida on ilmutatud eraajakirjanduses. Reklaamimaailma ja müüginumbrite ootuses on eraajakirjanduse omanikud on enamasti sunnitud suurendama naiste vastu suunatud majanduslikku ebavõrdust "naistekate" kaudu. Võimalik, et mõned isegi ei tunne sundust, vaid teevad seda suure heameelega, et vähem teenivad naised suunataks ostma kallimaid kreeme ja muid pudinaid, mis võtavad neilt viimasegi majandusliku sõltumatuse.
Nii et kasutame näituse jaoks ainult Eesti Inimõiguste Keskusele antud intervjuud.
Filosoofid arutavad siiani teemal "mis on õnn". Aga neid naistekates ei küsitleta ja inimesed ise esitavad endale selle õige küsimuse tavaliselt liiga hilja enne surma. Ma ise küsin tihti, et miks kõik maailma feministid ei ole ühinenud, et keelata ära sõna "naistekas".
Teiseks soovin ma viidata asjaolule, et inimestel on õigused. Inimõiguste Keskus on selles osas heaks sihiks, kuhu publikut internetirägastikus suunata. Kui tohib, siis ma panen siia selle eestikeelse lingi ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon EE.pdf (oiguskantsler.ee) . See on väga idealistlik tekst. Aga kui Christine de Pizan oleks hetkel meiega, siis ta kindlasti soovitaks naistel ( ja ka vägivalla all kannatavatel meestel) just seda teksti lugeda. Instaluulet Christine de Pizan näiteks ei soovitaks. Christine de Pizan õppis 15.saj. alguses end ise kohtus kaitsma. Seadused muidugi ongi lugemiseks väga keerulised, aga inimõiguste deklaratsioon on väga poeetiline tekst, mille inimene võiks ikka kord elus läbi lugeda.
C.M.: Millal avamine tuleb? Ene Jakobi:
Seda küsimust küsiti meilt terve suve jooksul. Ja ma tean, et sa tead, miks me avamist ei tee, aga väga hea, et sa küsisid. Teema ise tundub tegelikult piisavalt oluline . Teha avamine, kuulutada välja sponsorid ja pakkuda shampanjat tundub selle näituse puhul absoluutselt kohatu.
Näitused "Violence conjugale" II ja "Être une felur" III Kadrioru galeriis (Vesivärava 50) . Foto: Tiiu Rebane
C.M.: Sa palusid, et seoses perevägivalla näitusega kirjutaks Nuustaku kuninganna Radegonde'ist. Miks?
E.J.: Lihtsalt seetõttu, et Radegonde oli vang. Ta sunniti abielluma, aga kuna tal oli hea haridus ja ta oskas hoida ja luua enda ümber suhteid, mis ei lõiganud teda muust elust ära, siis ta põgenes abielust. 7.sajandi kohta on see väga hea saavutus. Ja võib öleda, et ta lõi esimese naistele mõeldud varjupaiga. Ma lihtsalt mõtlesin, et see võiks anda jõudu ka tänapäeval elavatele naistele, kes vaevlevad vägivaldses suhtes. Kui keegi on väga ammu enne neid suutnud põgeneda, siis äkki keegi a. 2023 võtab õigel ajal telefoni ja helistab politseisse, varjupaika või advokaadile. Ja neile, kes vägivalla all ei kannata, oleks see ehk eeskujuks. Selles osas, et ei hakataks ohvrit süüdistama, teda ühiskonnast ära tõukama. Meie ühiskonnas käib tihti võimuvõitlus. Kõik tahavad olla sõbrad võimukate ja rikastega. Haavatud ja nukrad ohvrid jäetakse kõrvale, maaslamajat lüükase. Kui aga keegi tõesti on nii võimas ja rikas nagu ta endale ette kujutada soovib, siis suudab ta iadata endast nõrgemaid.
C.M.: Räägi kataloogist... Sa soovisid identiteediotsinguid siduda kohaliku kunstiajalooga? Paluks seletust.
E.J.: Tuli jah selline idee, et võiks teha hästi suurejooneliselt. Et kataloog saaks valmis alles näituse lõpuks! Nagu Veneetsias. Mulle tundub kaugemalt vaadates, et Eestis käib aastaid meeleheitlik identiteediotsing, mille raames hoitakse teatud väga kindlates piirides kinni minevikust ja eestlaseks olemist idetifitseeritakse kõige sügavamalt vanaema või vanaisa kannatustega Siberis. Statistika ütleb samas, et kannatamiseks pole vaja a. 2023 Siberisse minnagi- oma kodu on selleks piisavalt ohtlik koht. Kohalikku kunstiajalugu kasutatakse aga identiteediotsinguil shokeerivalt vähe. Kuna mul oli seoses eelnevate näitustega Prantsusmaal juba välja töötatud publikuprogramm, mis põhines Tallinnas leiduval kuntsiajalool, siis tuligi mõte mitte anda välja kataloog mitte näitusel olnud töödest, vaid kasutada hoopis publikuprogrammi. Ma ei ole kindel, kas mõnel perevägivalla all kannataval naisel või lapsel oleks abi minu tööde kataloogist. Aga kataloogist, kuhu on koondatud värvilehed verdüüridest, mille Tallinna raad a. 1547 Enghien'i linnast tellis, oleks kasvõi inimeste rahustamiseks kindlasti rohkem abi. Alati on abi millegi avastamisest, uutest teadmistest. Aasta tagasi joonistasin ma värvilehed Boutigny-sur-Essonne'i linna tarbeks. Prantsusmaal oli siis just bensiinikriis ja isegi 50 km Pariisist tundus kohutavalt kaugel.
Lola värvitud taimed on joonistatud Tallinna Linnamuuseumi kogusse kuuluvatelt vaipadelt ning olid osa publikuprogrammist Boutigny-sur-Essonne'ilinnas.
Ma ei tea, kes on nende verdüüride autor, mille Tallinna raad Enghien'ist tellis. Aga need taimed ta enne a. 1547 igal juhul kuskil Enghien'is üles joonistas. Hiljme kooti nad vaipadeks ja Tallinnas asuvad nad siiani. Tallinna Linnamuusuemis. 90ndate alguses telliti neist koopiad raekotta ja seal on nad kõigile näha. Lilled, mida 16.saj. esimesel poolel verdüüride jaoks joonistati, närtsisid võib-olla juba mõne päeva pärast. Aga tänu joonistusele elavad nad siiani edasi vaipades, nende koopiates ja ka neil joonistustel, mida ma aasta tagasi Prantsusmaal tegin. Nad jätkavad oma elu laste käe all, kes neid värvivad. See oli lihtsalt hea võimalus näidata puust ja punaselt ette kuntsi põhiolemust e. surematust.
Teine seeria oli Cluny muuseumis olevatelt keskaegsetelt vaipadelt . "Daam ükssarviku" vaipadelt võtsin lillemotiivid, aga keskele panin hoopis ühe Eestis asuva ükssarviku. Ükssarvikutest räägitakse Eestis sturt-up'ide puhul palju, aga enamus eestlasi ei pruugi teada, kus asub keskaegne Eesti ükssarvik. Ta on Padise kloostris.
Boutigny-sur-Essonne'i linn tellis kaks kultuuriprogrammi nii täsikasvanutele kui lastele, et seletada lahti kunsti põhiolemust e. surematust. Ene Jakobi näitust saatev kultuuriporgamm lastele Saint Barthélémy kirikus oktoobris 2022.
....
Mida teha, et perevägivald meie ühiskonnast kaoks? Miks meil üldse esineb vägivalda? Mis on armukadedus? Kuidas tunda ära perevägivalda? Miks mõni inimene üldse soovib olla vägivaldne?
Nendele küsimustele vastavad lähemate nädalate jooksul juba spetsalistid.
Näitused "Violence conjugale" II ja "Être une fleur" III on avatud Kadrioru galeriis Kadrioru Plaza majas aadressil Vesivärava 50. Sissepääs Gonsiori tänava kaudu. Näitus on avatud tööpäevadel kl 9.00-19.00.
"Être une fleur" III Kadrioru galeriis (Vesivärava 50) . Foto: Tiiu Rebane
Aitäh: Eesti Inimõiguste Keskus, Boutigny-sur-Essonne'i linn ja kooliõpetajad, Eike Eller, Merle Albrant, Kaie Kal, Marili Sokk, Tiiu Soms, Dagmar Kase, Jean-Yves Lemoign, Catherine Meniane, Matthieu Delcambre, Marget Tahvle, Aino Jakobi, Kadrioru Glaerii, Tiiu Rebane, Muhu EKL kunstiresidentuur, Bambusa Transport OÜ
/image%2F6456076%2F20230919%2Fob_43df9e_b1669055-2b55-49ae-8337-3b10265dc87d.jpeg)
/image%2F6456076%2F20230919%2Fob_a667bc_ad507cb7-2bcd-46cf-a0ac-1283bbed3dd7.jpeg)
/image%2F6456076%2F20230919%2Fob_39e846_30196472-8b0e-4ed2-b83a-b0d2a693ec65.jpeg)
/image%2F6456076%2F20230919%2Fob_0dc99d_cba40953-3eca-49d2-b5c2-01b47dc39732.jpeg)
/image%2F6456076%2F20230919%2Fob_f15b61_plakat-kadiorugalerii.jpg)
/image%2F6456076%2F20230919%2Fob_d81ddd_violenceconjugaleetreunefleur.jpg)
/image%2F6456076%2F20230919%2Fob_a4dabb_dessin-ene-jakobi-colorie-par-lola.jpg)
/image%2F6456076%2F20230919%2Fob_19f8cd_mediationcuturelle2.jpg)
/image%2F6456076%2F20230919%2Fob_855af9_etreunefleurkadriorg.jpg)