Olaus Magnus. Pruudirööv. Hõissa pulmad.

"Ainukesed õiglased seaduseelnõud on need, mis meid üksteise eest kaitsevad" Nick Zedd 

Varsti on jaanipäev. See lugu tuleb pulmadest või õigemini sellest, mida arvas kirikuisa Olaus Magnus Liivimaa pulmakommetest umbes a. 1555. 

Liivlaste ja kuramaalaste kohta Olaus Magnusel palju häid sõnu ei ole. Nimelt kurdab ta, et Liivimaal ei korraldata talupoegade vahel üldse kihlumist. Rooma õiguse kohaselt saab abiellumine teoks ikka ainult läbi eelneva kihlumise. Ja ilma pruudi vanemate või eestkostja nõusolekuta ei saa kedagi abielluma sundida ning pruudi enda jah-sõna loeb ikka ka. Aga Liivimaal on nii, et kui mõni mees otsustab oma poja mehele panna, siis kutsub ta kokku hoopis iseenda lähisugulased, naabrid ja muud tuttavad ning teeb neile ettepaneku ühe või teise abieluealise noore tüdruku röövimiseks. Kes iganes siis tulevasele äiale kenasti silma hakanud on. 

Abiellumine aetakse sirgeks lihtsalt pruudi röövimisega, aga mingid kirjutamata seadused valitsevat isegi selle tegevuse juures. 

Näiteks kui röövitud pruut  sureb enne röövija koju jõudmist ( röövitingimused ei ole eriti kerged taluda, haavata võib saada jne jne) , siis ei maeta röövitud pruuti mitte kuskile niisama metsa alla maha vaid tema surnukeha ikkagi tagastatakse kenasti perekonnale. Shikk. 

Kui on teada, et tüdruk on "vaba", s.t. et mitte ükski teine perekond tema peale otseselt hammast ei ihu, siis saadetakse tulevase äia poolt välja maakuulajad, et täpselt aimu saada, kus ta elab, kuidas paiknevad tema koduhooned ja millisel momendil oleks tema röövimine kõige lihtsam. 

Kui rööv läheb hästi, siis pruudi sugulased ja vanemad tema kisa ei kuule. Kui aga kuulevad, siis loomulikult tulevad teda röövijate eest kaitsma ja toimub kahe perekonna vaheline võitlus. Tüdruk jääb perele, kes võidab. 

Kuidas see "võistlus" täpselt orgunnitud on? Kas viimase veretilgani? Seda kahjuks see Veneetsias välja antud ladinakeelne krirjutis ei ütle, aga ERM teab selle kohta kindlasti midagi lähemalt... ?  

Seadusandlus. Kas lapsed on see kõige kallim vara? 

Noh, kui abielu on kenasti käima lükatud, siis tulevad kindlasti ka lapsed. Mingit lahutamist ja alimentidega jändamist siin muidugi ei ole. Emapalka ka mitte. Aga muidugi on olemas pärimisõigus.

Lähemalt peaks vaatama hoopis järgmist situatsiooni: millised on naise õigused, kes on just äsja röövi läbi elanud, kelle peigmees on küll perekondadevahelise pruudikakluse võitnud ja pruudi uude majapidamisse toonud, nii et abielu on juba käima lükatud, aga... abikaasa sureb ootamatult. Näiteks vigastustesse. 

Kui noor abikaasa sureb ja naine ja mees ikkagi elavad juba koos, siis saab noor perenaine õiguse lapsi kasvata küll, kui ta juhtub juba rase olema. Seda kasvatamist peab siis ajama ikkagi koos lähisugulastega ja kuni uue abieluni. Kui lesk uuesti abiellub, siis võib ta endale jätta kõik oma parimad riided ja voodipesu ning kolmandiku varast. Kui mingit vara on. Ülejäänud kaks kolmandikku lähevad tema pojale. Kui tal muidugi poeg ikka on. 

Kui kümme kuud peale mehe surma tabab noort leske nurisünnitus, siis peab ta selle kohta tooma kaks naisterahvast tunnistajat ja kaksteist(12!) meesterahvast, kes vannuvad, et naine tõesti elas läbi nurisünnituse. Kui tegu on nurisünnitusega, siis ei pea naine maksma kõige hea ja parema eest, mida ta sünnituse eel tarbis. Näitkes rikutud linad või midagi. Kui noorel lesel sünnib laps peale kümne kuu möödumist abikaasa surmast, siis ei päri laps mitte midagi. 

Kui lese äi väidab, et laps sündis surnult, aga noor ema väidab, et sündis elusalt, aga suri peale ristimist, siis on siin vaja kahte meesterahvast tunnistajat. Kui ema väide jääb peale, siis pärib ema lapse vara (kaks kolmandikku oma eksmehe varandusest) ja mehe perekond ei saagi midagi. 

Kui juhtub nii, et isa, ema ja lapsed surevad mingil põhjusel üheaegselt (näiteks jääauku kukkudes), siis pärivad nende vara lähisugulased. 

Kui isa on mingid patud korda saatnud, selle eest süüdi mõistetud ja kodust karistuse kartuses põgenenud, siis tema järglastel pärimisõigust ei ole. 

Pärimisõigus on aga maapaos sündinud lastel, kui nende vanemad süüst puhtaks tunnistatakse ja nad oma maade juurde tulla saavad. 

Kui maapaos lidutav isa tuleb vahel salaja naise juurde koju tagasi ja neil sünnib kohtumisest laps, siis sellel lapsel ei ole pärimisõigust. 

Kui levib kahtlus , et üksi jäänud naine tapeti mehe vanemate poolt, sest nood tahtsid väga tema varandust endale saada, siis tuleb haud lahti kaevata. Kui tuleb välja, et naine on hauas lapseootel, siis laps pärib oma isa varanduse ja naine pärib lapse oma. Mõlemad on siis muidugi surnud. Elus olevad sugulased aga jäävad varandusest puhta ilma ja neid võib-olla isegi karistatakse, sest "mitte kellegil ei ole õigust tappa teine inimene varanduse pärast". Sohilapsed ja intsestist sündinud lapsed ei päri mitte midagi, isegi kui isa on nad omaks tunnistanud. 

Mis on varanduslikult naisele siis kõige kasulikum? Loomulikult ristitud ja surnud laps, sest kadunud abikaasa varandusest pärib naine vaid kolmandiku. Kahe kolmandiku pärija on laps. Lapse pärija on aga tema ema, kes saab lapse surma puhul ka selle kaks kolmandikku endale ja pere on tema peale selle eest väga vihane. 

Botaaniline joonistus: Parisian Illustrators . Foto joonistusest: Flavia Raddavero

Abielu

Eesti keeles on abielu tegelikult üks väga ilus sõna, aga tiht ei ole sellest ei abi ega elu. Ingliskeelne "marriage" tuleb prantsuskeelsest "mariage'ist" , mis omakorda tuleb ladina keelest ja tähendab pakti kahe mehe vahel. Ei, see ei tähenda "homoabielu". Olgu siin väikseks meeldetuletuseks see, et abielu oli leping kahe mehe vahel, mille alusel läks naisterahva eestkoste ühelt mehelt teisele, nii et ei olnud pulmade puhul vaestel naisterahvastel ka väljaspool Liivimaad siin hõisata midagi. 

...

Kes soovib lugeda ka Olaus Magnuse arvamust libahuntide kohta Liivimaal, see peab vaatama läbi järgneva loo: Libahundid. Et mida siis Eestist ka Veneetsias kirjutati? - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)

Endiselt on Pariisis Goswell Road'is võimalik näha Nick Zedd'i teoseid:  Nick Zedd, There Will be Blood, Shame, Pain and Ecstasy | goswellroad.com

 Biblio: 

Olaus Magnus, "Histoire et description des peuples du Nord"  , ladina keelest prantsuse keelde tõlkinud Jean-Marie Maillefer, Paris, Les Belles Lettres 2004