Overblog
Editer l'article Suivre ce blog Administration + Créer mon blog

"Then why we are fighting for?" Nõnda olevat küsinud Winston Churchill , kui kunsti rahastust kärpida taheti...* 

Räägikski siis kohe rahast!

Pommuudisena jääb Vilniuse XVII maalitriennaalist kõlama fakt, et leedukad on maksnud kaheksale eesti autorile triennaalil osalemise eest kunstnikutasusid! Leedukad on ikka tõelised sõbrad! Triennaal pühitseb Leedu Kunstnike Liidu 85. sünnat ja Leedu Kunstnike Liit on sel puhul välja teinud ka eesti kunstnike maalitranspordi Leetu Vilniuse triennaalile. Maalide transport välismaale on tavaliselt üks hullemiad asju näituste organiseerimise juures. Nii on näiteks tihti korraldatud välisnäitusi lihtsalt Kunila kunstikogu baasil, kuna viimane maksab transpordi... 

Vilniuse XVII Maalitriennaal "(Un)Determined" andis heldelt ekspositsioonipinda kaheksale eesti kunstnikule

Leedu poolt makstud kunstnikutasu on muidugi 200€ nägu ja seda peaaegu viie kuu peale. Kadi Estland on juba arvutanud, et tema näitus Kumus tõi talle sisse 20 senti päevas. Ega maalitriennaalgi eesti kunstnikke rahaliselt rikkamaks teinud. Kui kaks triennaalil osalenud naiskunstnikku omavahel klapiksid, siis saaksid nad triennaali rahade eest peaaegu ühe koleda Pohjanheimo seeliku Tallinn Design House'ist. "Rue" nime kandva seeliku kohta on nende saidil kirjas, et "bränd hoiab alles atelier kunstiväärikust ja väärtuslikkust. Iga riideese on Tallinna vanalinna ateljees toimetava väikese meeskonna hoolikalt käsitsi loodud kunstiteos." Disianivaldkond Eestis paistabki viimasel ajal silma sellega, et katsub kasutada kõvasti kunsti terminoloogiat. Kuskilt ( vist kunstioksjonitelt äkki?) on disainerid haistnud, et kunst, see võiks tähendada palju raha. Niisiis oleks ok küsida kliendilt seeriatoote eest, milleks on kummi ja kahe õmblusega seelik, tühised 450€ ja noppida selle eest paar publikatsiooni kohalikes menuajakirjades...

Kunstist endast aga Eestis siiski ei räägita. Nii ei ole viie kuu jooksul kestnud kaheksa eesti kunstniku esinemise kohta Vilniuse XVII Maalitriennaalil mitte ühtegi publikatsiooni! Kas internet on kallis? Kas digiajastul siis info ei levi? 

Edulugu

30. aprillil 2021 saab aeg täis ja rohkem triennaalil väljas olnud töid Vilniuses näha ei saa. Eksponeeritud on maale aga rekordiliselt kaua- 8.dets.2020- 30.04.2021 .  Tõsi, nagu ütleb teade Eesti Kunstnike Liidu lehel, on näitused siiski lahti vaid 16.03.-30.04.2021 . Leedu koroonanäitajad on sel hetkel Eestist paremad ja näitusemajad tohivad Leedus lahti olla XVII Rahvusvaheine Vilniuse Maalitriennaal “(Un)Determined” | Eesti Kunstnike Liit (eaa.ee). Lisaks on triennaali kaaskuraator Tiiu Rebane Eesti Kunstnike Liidust, nii et kokku on eestlasi tervelt üheksa. Tundub, et Sirbi jaoks Eestis pole see ikka piisav põhjus maalitreinnaalist kirjutamiseks. Sirbis räägivad hoopis kaks ökokuraatorit ökokuraatorlusest ja mõtisklevad, et kas kunstnikke üldse vaja on, palju nende tööd ka saastavad ja milline on kunstniku ökoloogiline jalajälg... 

Infosulg. Kas kunst on hirmus?

Eesti saatkonna Facebookist triennaali kohta mingit infot ei leia. Küll aga saab seal nautida Kersti Kaljulaidi sidrunikollast ja türkiissinist mantlit, millest tuleb kokku peaaegu et üks moeseeria. Arvo Pärti on ka 85. sünna puhul õnnitletud. Kuigi... mingit üritust Leedus sellega ei kaasne. Kas eesti kunstnike esinemine Vilniuse maalitriennaalil ei ole piisavalt glamuurne? Või piisavalt poliitiline? 

Aga äkki on need triennaalil osalenud kunstnikud ise mingid nurgatagused? Äkki on Eesti Maalikunstnike Liidus ka, teate, noh... neid "igasuguseid" ? Või on teostes midagi taolist, mis võiksid ühe korraliku  keskklassi väikekodanlase täitsa ära ehmatada? Et pärast ei taha enam Eestisse reisile tullagi ja tursimisektor jälle kannatab?

Ei! Ei! Ärge muretsege! EKA professor Jaan Toomik on seekord väljas ikka tõesti õlimaaliga, kus kaunis ürgne loodus. 

Äkki on teoseid lihtsalt vähe? Või on tegu mingi nurgataguse näitusega, kus üleval vaid paar miniformaadis tööd? Ei. Väljapanek leiab aset populaarses Smoke Factory's ja Vilniuse Disaini- ja Tarbekunstimuuseumis. Mõlemad näitusepaigad asuvad kesklinnas... Tallinna Tehnika Ülikooli professor Raul Kurvitz on välja pannud sellise hulga ruutmeetreid lõuendit, mida Tallinn Fashion Week'i autorite kohta öleda ei saa. Viimased on kangaste ruutmeetritega pigem väga kokkuhoidlikud. Lisaks ei ole lõuend üldsegi mitte trükitud! Kui nüüd kasutada Eesti diainivaldkonna uut terminit, siis on tegu ju va "käsimaaliga"! Suunamudijad peaksid nüüd küll õnnest hüppama, oma ehteäri sinnapaika jätma ja kohe kokku arvutama, et mis selline ruutmeeter siis ikka maksab ka? Oi, hüppa,kallis suunamudijake, hüppa! Selline ruutmeeter on "luksuslikult hinnaline" ja maksab palju! Ikka väga palju... 

Kas ruutmeetreid on ikka vähe? Eesti Maalikunstnike Liidu lehelt VILNIUSE MAALITRIENNAAAL leiame info, et maale on kokku 23 pluss üks video.  Sellel listis on ka päris palju monumentaalseid maale (toome autorid ja maalide mõõdud ära "rasvaselt" ) : 

ALEXEI GORDIN: Mold and wild honey 120x95cm/ Past Perfect Continious (1/2)/ mõlemad 40x40 cm /

How this could happen? (1/2/3)/ kõik 60x45 cm / The Book 40x33cm/ Untitled 90x70cm/ Untitled 62x46cm

MIRJAM HINN: Ultraviolet 180x180cm / Point Zero 180x130cm / High Voltage 180x130cm

SASKIA JÄRVE: Sunset 130 x 240 cm/ Flowers of fear 190 x 250 cm

RAOUL KURVITZ: VOOL 05. Vacuums of Angst in Bergsonian Ocean 300 x 165 cm/

VOOL 06. Thousand Cafeés at the End of the World 300 x 165 cm

KARL-KRISTJAN NAGEL: Leya - Wave" 150x150 cm /Pregnant church 150x150 cm

RAUL RAJANGU: ESTNISCHE AMERIKANISCHE FREUNDSHAFT Diptych, 260 x 360 cm /

REDNEX´ PARADISE WITH THE SHE-DWARF AND RAINBOW 260 x 300 cm

JAAN TOOMIK: Exercises for the Past 200x290cm

ALAR TUUL: Gogogo 198x170 cm/ Dotcom 144x142 cm/Trademark 190x150 cm

 

Igale ärimehele peaks olema nüüd selge, et sellise maali omamiseks peaks olema endal naabrimehest ikka palju suurem maja.

 

Leedu

Pärsia geograaf Ibn Khordadbeh (circa 820-885) kiidab sealseid alasid nende hea keeleoskuse eest. Räägivad teised nii araabia, pärsia, ladina, frangi, andaluusia ja slaavi keeli. Maa on muidugi suur ja lai ning hõlmab enda alla tänasest Leedust palju suurema territooriumi. Suurem pindala tähendab muidugi ka juba iseenesest erinevaid rahvusi ja seetõttu ka erinevaid keeli. Eksootilisemad keeled on osal rahvastikust suus tänu elavale kaubandusele. Täna aga on leedukatega üsna raske asju ajada, kui leedu keelt ei oska.

Mida teab näiteks üks prantslane täna Leedust? Spordifänn teab korvpalli , aga ülejäänute hulgas on eredaks mälestuseks loomulikult krimiuudised prantsuse näitlejanna Marie Trintignant'i tapmisest.

Juuravaldkond mäletab ähmaselt Leedu noomimist CIA programmis osalemise eest. Leedus loodud salavanglad, mis eksisteerisid Leedus veebruarist 2005 kuni märtsini 2006, said 31.mail 2018 Euroopa inimõiguste kohtult kõvasti noomida.

 

Millest räägib Vilniuse XVII Maalitriennaal "(Un)Determined" ?

Eks ikka poliitikast. Ja vabadusest või siis selle puudumisest- Navalnõi teemaga sobib see ju hästi. Leedu naabri Valgevene vanglates on ju ka kõvasti poliitilise vange... Loomulikult on mureks kliimamuutused, looduskatastroofid. 26.aprillil osaleb ka Eesti kliimakonverentsil Arktika tulevikust. Vahemärkusena peab siin muidugi ütlema, et peale Macron'i valimisi Prantsusmaa presidendiks, tahtis üks Macroni toetanud sotsialistist kandidaat selle eest vastutasuks väga ministriks või siis vähemalt saadikuks saada. Kuna Ségolène Royal'i peetakse üldiselt tüütuks arrivistiks, siis anti talle Pooluste suursaadiku tiitel. Kuskile külmale maale ta siiski sõitma ei pidanud. Ühel kotiesitlusel oli teine küll Skandinaavias käinud ja kliimamureliku inimesena sinna igaks juhuks ikka eralennukiga sõitnud. Kliima osas ei teinud ta mitu aastat välisministeeriumis mitte midagi...

Eesti saatkond Vilniuses kutsub 17.märtsil kõiki Leedu noori õppima ka lennuakadeemiasse Eestisse. Lennunduses on hetkel tõesti äärmiselt rasked ajad...

 

 

Muidugi, kui nüüd kehastuda mõneks Pänu linnavolikogu liikmeks, kes paistis septembris 2020 silma ereda performance'iga abstrakstest kunstist ( VIDEO | Läänemere kunstisadama projekti vastu seisev Pärnu volikogu EKRElane tümitas kaasaegset kunsti - Delfi ) , siis võiks tema eeskujul ju norida, et Alexei Gordin pole kahele maalile ja videole isegi pealkirja välja mõelda viitsinud. Võiks küsida Mirjam Hinnilt, et kus siin on see nullpunkt? Kus kõrgepinge? Ja Raoul Kurvitzalt saaks nõuda, et kus on need tuhat kohvikut ja ookean, ah? Kus?

 

Ja mõeldes taas kuulsale keskklassi väikekodanlasele: kas Karl Nageli "Pregnant Chruch" võiks äkki häirida katoliiklikku Leedut? Kas Saskia Järve "Flowers of fear" võiks pahandada tuumaenergiaga Leedut? Kas Raul Rajangu maalidel on liiga palju "paljaid inimesi"?

 

Eestlane ju ikka mõtleb, et mida elevant temast mõtleb. Et äkki leedu elevandile ei sobi nii... Kas neil seal Leedus ükssarvikuid üldse on? Jah, on. Maailmakuulus Vinted, mis leedukate sõnul on mõeldud riiete taaskasutamiseks. Politsei kurdab Prantsusmaal, et see on muidugi hea koht, kus kiiresti maha müüa varastatud või võltsitud kaupa.

 

Echo Gone Wrong poolt tehtud fotoreportaazhi ja inglisekeelset triennaaliteksti näeb siit: Photo reportage from the 17th International Vilnius Painting Triennial [UN]DETERMINED | Part I - Echo Gone Wrong

 

* Tegelikult ei ole Winston Churchill midagi säärast öelnud. See on legend, aga ikkagi ilus ju ...

 

 

 

 

Partager cet article
Repost0
Pour être informé des derniers articles, inscrivez vous :