"Viha on jõgi, mida ei saa ületada silda ehitamata" Afgaani vanasõna
Septembris 2020 sai Pärnu linnavolikogu liige Heldur Paluson kuulsaks volikogu istungil Mark Soosaare Läänemere kunstisadama projekti arvustades, mille käigus lahkas ta ka Uue Kunsti Muuseumi www.mona.ee kunstikollektsiooni :
Paluson võttis tõesti lahti menuraamatu "1001 maali, mida elu jooksul peab nägema"*. Edasi näitas ta volikogu liikmetele slaidishow'd Uue Kunsti Muuseumi kogust ning jäi abstrakste kunsti tõlgendamisel nõutuks. Ka väike laps saab pahaseks kui tal kästakse raamatut lugeda, aga tähti ei õpetata.
Palusoni sarkasmi osaliseks said järgmised autorid:
Lazlo Moholy-Nagy "Kollane rist" , millele Paluson heitis ette liiga väheseid töötunde.
Mondriani " Kompositsioon kollase , sinise ja punasega" (1937 -1942) . Paluson küsis õigusega, kas tõesti läks selle teose loomiseks viis aastat?
Theo van Doesburg "Kompositsioon VIII (Kollane lehm) . Juhtus nii, et Paluson sellel kompositsioonil ikkagi lehma ei näinud.
Jiro Yoshihara , "Martha mäelstuseks". "Kes on Matha? Kus on Matha?" küsis Paluson.
Eesti kunstieliit vastas videole vihalaviiniga ja tõid esile, et Paluson on kaupluse juhataja ja ei tea kunstist mitte midagi.
Vaatasime video ära ja ostustasime, et tegelikult on Palusonil lihtsalt raskusi abstrakste kunsti mõistmisega. Inimesed ongi erinevad ja nii püüame me paari kunstiõppejõuga abstraktset kunsti laiemale publikule veidi lahti seletada. Kindlasti on Eestis ka teisi inimesi, nii noori kui vanu, kes abstraktset kunsti vaadates omadega hätta jäävad. Samas on abstraktne mõtlemine teie kõigi elu lahutamatu osa ja iga inimene saab sellega suurepäraselt hakkama. Abstraktset kunsti mõistab enda tedmata ka Heldur Paluson ise.
Eesti lipp
Miksike on kirjutanud suurepärase artikli Eestis lipu sümboolikast. Järgmist kirjutist ei too me ära mitte seetõttu, et me lugejaid või abstrakstes kunstis kahtlejaid alaealisteks peaksime, vaid seetõttu, et artikkel on tõesti kokkuvõttev ja vastupidiselt tibiajakirjandusele on tema info tõele vastav :EESTI SÜMBOLID Amanda (miksike.ee)
Niisiis, enamus meist tõlgendab Eesti lippu järgmiselt :
sinine= taevas või meri
must= muld
valge=vabadus
Näete, teil kõigil ongi juba endal olemas abstraktne e. kujundlik mõtlemine ja Heldur Paluson ju ei küsiks neid ristkülikuid vaadates:" Kus on vabadus? Kus on taevas? Kus on meri? Kus on muld?"
1881 tõlgendati üliõpilaste poolt loodava lipu värve aga järgmiselt :
Sinine- usk ja lootus eesti rahva tulevikku, ustavus
Must- eesti rahva sünge minevik (ja seda juba 1881), kodumaa must muld
Valge- eesti rahva püüded hariduse ja vaimuvalguse poole, lumi, valged ööd, kaskede valge koor
Niisiis on kõigest ühte ristkülikut vaadates võimalik vaid värvi abil tõlgendada temas leiduvaid sündmuseid ja isegi emotsioone, näha kündmist ootavat põldu, lumiseid maastikke, Läänemerd või Emajõge . Kui eestlane vaatab Eesti lippu, siis ta juba mõtisklebki abstrakstelt . Ja nagu näha Eesti lipu näitel- ta mõistab tegelikult ka abstraktset kunsti igapäevases elus.
Miks tekkis abstraktne kunst?
Abstraktne kunst hakkas tekkima 20.saj. algul. No samal ajal arenes kiiresti fotograafia ja maalikunstis kadus vajadus kõike tingimata ülirealistlikult kujutada. Ka on abstraktses kunstis vahel väga introvertne soov mitte näidata vaataja silmale liiga otse arusaadavaid kujutisi. Näiteks: nagu mõni teie sõber, kelle on mure, aga ta ei näita midagi välja. Ja ometi tunnete te, et midagi vist ikka on teisel hirmsasti hingel. Täpselt selline mures sõber on ka abstraktne kunst, kes tekib I maailmasõja eel ning räägibki palju hingetraumadest.
Ka ei tundnud kõik kunstnikud ja kunstiteoreetikud end hästi samal ajal valitsevas juugendstiilis. Neil oli kõrini liblikatest ja lilledest nagu näiteks teie isegi ei soovi lugeda romaane, kus kõik läheb kogu aeg hästi.
Kandinsky ja Tartu
Abstraktse kunsti loojaks peetakse Vassili Kandinskyt. Loomulikult oli abstraktne kunst maailmas ikka hoopis laiem liikumine ja selliseid kunstirühmitusi, kes otsisid teistsugust kunstiteooriat, oli maailmas mujalgi. Kandinsky oli pärit rikkast perekonnast ja saadeti Moskvasse juurat õppima. Majandust õppis ta ka. Niisiis ei ole abstraktse kunsti isa puhul üldsegi tegu joodikust hulkuriga nagu Eestis miskipärast kunstnikke nägema kiputakse. Muide, nagu miljonid tudengid peale teda, leidis ta endale abikaasa ülikoolist, aga 19.saj. 90ndatel aastatel oli Moskva ülikoolis tütarlapsi muidugi haruldaselt vähe. 1896 pakuti Kandinskyle kohta Tartu Ülikoolis. Sellest ütles ta ära ning ostustas hakata hoopis kunsti õppima, olles ise juba 30.a. vana... Eelnevalt oli ta siiski kunstist palju kirjutanud ja uurinud kunstiteooriat.
Mõtlemine ja abstraktne kunst
Eesti kunstieliit kritiseeris Palusood ka seetõttu, et umbes sama abstraktsusevastast vihakõnet pidasid kunsti suhtes ka natsidel. Tegelikult ei ole see sugugi natslik tunnus. Abstraktset kunsti vihkas ka Nõukogude Liit.
Seda teevad praegugi kõik totalitaarsed rezhiimid. Miks? Sest abtraktne kunst ärgitab vaatajat mõtlema, kaasa mõtlema või ise mõtlema. Selline mõttevabadus aga ei sobi rezhiimidele, kes soovivad, et kõik inimesed mõtleksid täpselt sarnaselt ja vaid nii, nagu suur juht (ükskõik, kes ta siis ka ei oleks) on ette näinud.
Kandinsky ise sattus abstrakste kunsti peale Richard Wagneri muusikat kuulates. Nimelt tõid erinevad noodid või muusikalõigud tema peas talle ette erinevaid värvikombinatsioone ja tal tekkis vastapandamatu vajadus need mõtted lõuendile panna. Ta sidus niisiis kuulmismeele nägemismeelega. Loomulikult ei keela miski teil endil kunsti ülejäänud meeltega siduda.
Kas kollane ristkülik tähendas 5 000 a. tagasi egiptlasele põldu? Mis värvi on "A" täht? Milliseid tundeid ja emotsioone tekitab teis sinine? Aga punane? Mis värvi on armastus? Neile ja väga paljudele teistele küsimustele on kunstnikud ikka vastuseid otsinud ja seda peaksite te nüüd isegi tegema.
/image%2F6456076%2F20210501%2Fob_5fd1e1_kandinsky-black-and-violet-1923.jpg)
Pompidou keskuses Pariisis on hetkel suurepärane näitus Kandinskyst. Muuseumid on Pariisis küll juba kuus kuud jutti kinni olnud, aga ka sellele on mõeldud! See ongi hetkel üks väheseid ekspositsioone, mis on juba algusest peale virtuaalkülastuseks mõeldud! Loomulikult on ta ka tasuta:
Sounds Like Kandinsky — Google Arts & Culture
Eriti soovitan mängu "Paly a Kandinsky" Play a Kandinsky — Google Arts & Culture - vanusepiiranguid ma siin muide ei näe.
Kas abstraktsest kunstist on meile midagi kasu ka olnud?
Ikka. Arhitektuuris näiteks. Kollase lehma pärast Palusoolt nahutada saanud Theo van Doesburg on oma märgi ajalukku jätnud just arhitektina. Tallinna Linnamuuseumis peaks olema üks Theo van Doesburgi kirja koopia, mille ta saatis kunstnik Henrik Olvile.
22.oktoobril 2020 avati Tallinnas Neitsitornis näitus "Neitsitorn kui kunstitempel" (Neitsitorn kui kunstitempel – Tallinna Linnamuuseum ) ja püsiekspositsiooni osana võib sinna loodud ateljeed vaatama minna vist veel päris pikka aega. Doesburgi kiri peaks ka eksponeeritud olema.
Enne I maailmasõda (1912) publitseeriti Saksamaal kunstialmanahh Der Blaue Reiter, peale sõda (1919) kirjutati Bauhausi manifest **. Doesburg tegelikult oskas lehma joonistada. Ja isegi väga hästi. Aga tema tegeles abstraktses kunstis just konstruktivismiga ja nii sellest lehmast lõpuks see kollane kast saigi. Konstruktivism aga lubas ehitada varasemast palju rohkem ja mugavavaid eluasemeid. Meile ei pruugi abstraktne kunst meeldida, aga just tema mõju eest arhitektuurile peaksime vist talle ikkagi tänulikud olema... Ilma temata oleks meil seda elamispinda äkki veelgi vähem?
/image%2F6456076%2F20210501%2Fob_5b432b_kollanelehmtvdoesburg.jpg)
Loodetavasti jõuavad kõik pärnakad ja ka Pärnu linna volikogu liikmed kohe taasavatavale Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitusele "Ajutine pind" (organiseerijad: Jaan Elken (kuraatoritekst ja kujundus), Tiiu Rebane, Marie Virta (UKM), Linda Elken) Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „AJUTINE PIND" - Pärnu Uue Kunsti Muuseum (mona.ee) , kus on üleval nii abstraktset kui ka realistlikku kunsti. Loodetavasti siis ikka kõigile midagi.
Väga tervitatav on Uue Kunsti Muuseumi poolt näituse juurde loodud müügigalerii Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse müügigalerii (mona.ee) , kus on hetkel küll veel üsna vähe maale, aga tore on see, et üks muuseum mõtleb ka elusa kunstniku kohvi- ja koogiraha peale ning ei arva nagu oleks kunsti müümine meie kapitalistlikus ühiskonnas suur patt.
*"1001 maali, mida elu jooksul peab nägema" on tore kingiidee kunstivõõrale inimesele. Ülikoolis selle põhjal kunsti ei õpetata. Kunagi, väga ammu, hoitas Mart Kalm meid juba ette , et "Kunstiraamat noortele" põhjal ei maksa loengule tulla. Sellega ei teinud ta maha mitte nimetatud kunstiraamatut, vaid toonitas, et meie teadmised eksamiks peaksid olema vastavuses meie omandatava kõrgharidusega.
** Kaarel Kurismaast paremini ei räägi Bauhausist Eestis mitte keegi.
Aitäh! Merci!
Claire Martin / Agnès Benayer, Paul Mourey -Centre Pompidou / Laurent Gaveau, Pierre Caesse, Pauline Bonnin - Google Arts & Culture
Biblio:
Bertels Laurence ' i artikkel, Theo van Doesburg' ist ja lehmadest, mida kahjuks ei saa tasuta lugeda: Van Doesburg et les vaches - La Libre
Huvitav on taas lugeda Ants Juske arvustust 21 a. tagasi Pariisis (Prantsusmaal) toimunud Eesti kunsti ülevaatenäituse kohta, mida patroneeris Lennart Meri ja kureeris Olev Subbi. Juskegi heitis neile ette abstraktse kunsti puudumist Pariisi näituselt Eesti kunst Pariisis: võimalused ja tegelikkus - Uudised - Kultuur (postimees.ee)