Paljud kodueestlased kurdavad, et Tallinna vanalinnas on kallis ja et eestlasel ei ole seal eriti midagi teha. Tallinna vanalinna külastavad väliseestlased on aga juba viis aastat tagasi vanalinna peatänavalt avastanud eriti hea ja odava raamatupoe REaD (Pikk 34), mis müüb teisel ringil olevaid teoseid vaid 3 euroga. Aga saab odavamalt ka. Näiteks: 4 raamatut =10 euri.
Siuru kirjandusrühmituse ajaloolistes ruumides toimetab vabakutseline näitleja ja nüüd juba pea aasta ka dokfilmi rezhissööri paberitega Maaja Hallik . Meie lugejad, kes ei ole koroona tõttu sel aastal Eestisse jõudnud, tahavad õudselt teada, kuidas tal läheb... Ja kuidas raamatupoel läheb?
/image%2F6456076%2F20210417%2Fob_9fafc9_maajahallik.jpg)
Kirjad Nuustakult: Pikk 34 asub Eesti kõige väiksema looduskaitseala kõrval (Roheline turg) , aga milline on Pikk 34 ajalugu? Kas kummitab ka?
Maaja Hallik: See on väga suur vedamine, et REaD saab toimetada sellise kirjandusliku ajalooga majas nagu seda on Pikk 34. Maja teisel korrusel asub pisike korter, kus kunagi elas Artur Adson. Temal käisid külas Siuru kirjandusrühmituse liikmed ja tolles pisikeses korteris peeti eesti kultuuriloole olulise tähtsusega kokkusaamisi. Kindlasti hõljub neis ruumides mingisugune eriline kirjanduse vaim, kuid ühtki päris kummitust seal tegutsetud aastate jooksul veel kohanud ei ole. (Ühe aastakese elasin ka lausa tolles kunagises Adsoni korteris ja nautisin sama vaadet Rohelisele turule, mis Marie Under 100 aastat tagasi Adsonil külas käies, aga isegi seal ei olnud ühtki kahtlast kopsimist kuulda.)
KN: Mitu töötundi nädalas raamatupoe REaD peale kulub? Ja kuidas üks iseloomulik raamatupoe-nädal välja näeb?
M.H.: Kui aus olla, siis neid tunde ma niimoodi kokku lugenud ei ole. Pole selle viie tegutsemisaasta jooksul kunagi seda teinud. Teha tuleb piisavalt, et kõike käigus hoida, raamatuhuvilistele jõuda regulaarselt uusi raamatuid pakkuda, laos käia, et annetatud raamatuhunnikud läbi sorteerida ja sealt huvitavamad palad välja valida, raamatupakid posti viia ja siis kui aega üle jääb, natuke ka aknaid pesta või põrandat pühkida. Ühtpidi on mõte tolmu alla mattunud raamatuhunnikutest väga romantiline, aga tegelikkuses tahaks ikka hoida enam-vähem korda ja süsteemi.
Raamatulaada korraldamine on aga omaette ettevõtmine. Arvestus on sassi läinud, aga seda suurt raamatulaata oleme korraldanud 7 või 8 korda. Siis on palju organiseerimist ja sorteerimist ja sisse-välja hingamist, et end maha rahustada, et "küllap kõik ikka sujub lõpuks".
KN:Kas jõuate midagi raamatupoe kõrvalt veel teha? Millised on unistused?
M.H: Ma tegelikult lõpetasin eelmine aasta raamatupoe töö kõrvalt dokumentaalfilmi magistriõppe ja tegutsen nüüd vaikselt ka selles valdkonnas. Huvisid on üldse väga palju ja teha tahaks alati rohkem kui tegelikult jõuab, aga proovin võimalikult hästi oma graafikut korraldada, et kõik unistused ei jääks siiski vaid unistusteks :)
/image%2F6456076%2F20210418%2Fob_75fb35_maajahallik2.jpg)
KN: Ministeeriumis öledakse "tuleviku arengukava" , aga millised on unistused ja plaanid seoses raamatupoega?
M.H. : Jah, tõsi, algusaastatel oli meil päris palju üritusi. Esimesel 1,5 aastal korraldasime rekordiliselt umbes 150 üritust. See oli veel siis kui raamatupood asus Maakri tänaval ja ruumid olid suuremad kui vanalinnas. Siis sai tõesti selle ürituste korraldamise kogemuse ikka tugevalt kätte. Pikal tänaval on see probleem, et ruum on pisike ja kahjuks kõike samamoodi korraldada ei ole võimalik. Lisaks ilmselt juhtus ka see, et kui läksin uuesti ülikooli, siis pool fookust läks sinna suunda ja kusagilt pidi tagasi tõmbama. Tuleb tunnistada aga, et tihti igatsen neid üritusi, mida REaDis korraldasime ja loodan, et vähemalt mõne neist saaks ikkagi pärast seda koroonaodüsseiat uuesti käima tõmmata. Üldiselt aga tahaksin, et REaD saaks jätkata enda ümber koondunud kultuurihuvilistele inimestele hea kirjanduse pakkumist ja hoida seda kogukonnatunnet, et sinna võib tulla ja aega veeta ja inspireerivaid mõtteid saada.
KN : Millised on olnud kõige erilisemad, vingemad, huvitavamad või ebatavalisemad raamatupoe jaoks korraldatud üritused?
M.H. : Ühed kõige ägedamad üritused jäävad ikkagi sinna Maakri tänava aega. Meil oli näiteks üks selline flamenco-kontsertide sari. Flamenco artistid, nii muusikud kui tantsijad kogunesid kokku, et anda kord kuus vägev etendus. Publikut oli nii palju, et inimesed seisid välisukse juures ja kiikasid üle teiste peade sisse, sest lähemale enam ei mahtunudki. Müüsime sangriat, küpsetasime paellat ja keset raamatute kaunistavat palistust kestis pidu poole ööni. Need olid väga kiftid õhtud! REaDi üritusi on alati iseloomustanud selline kogukonnatunne, et võib kõigiga suhelda, kes kohale on tulnud. Ei ole kuidagi nii, et igaüks on omaette, vaid kõik on koos. Jah, neid koos olemise aegu tegelt ikka igatsen küll. Eriti praegusel ajal.
KN: Kas seoses raamatupoega on ka mõni jube, absurdne, uskumatu, hirmus või tore lugu juhtunud?
M.H. : Kindlasti. Igasugu lugusid on juhtunud. Üks huvitav seik, mis praegu näiteks meelde tuli, oli selline, et mõned aastad tagasi sattus REaDi üks naine Ray Bradbury muuseumist Ameerika Ühendriikidest ja küsis, kas meil on pakkuda “451 Fahrenheiti” teost. Nad kogusid nimelt erinevate maade keeltes välja antud eksemplare sellest raamatust. Juhuslikult oligi see meil eestikeelsena sel hetkel täitsa olemas ning meie poest ostetud eksemplar rändaski Bradbury muuseumi eksponaadiks ookeani taha. Kui keegi sinna peaks tulevikus sattuma ning eestikeelset väljaannet nägema, siis teadku, et see on soetatud just nimelt REaD raamatupoest!
KN: EAS soovis anda kõikidele vanalinnas olevatele restoranidele, suveniiripoodidele, disainimüüjatele ja majutusasutustele toetust. Aga kas EAS on mõelnud toetada ka raamatupoode või peab selleks olema suveniiripood? Kultuuriministeerium on otsustanud toetada kultuurikorraldajaid 25,3 miljoni euroga ja ja vabakutselisis ootab 8,5 miljonit eurot: kas kvalifitseerute kuskile nende juurde ka? Ja kas Anneli Ott on juba siin poes käinud?
M.H. : Mina ei ole Anneli Ottiga meie poes veel kohtunud, kuid kes teab, ehk on ta mõnel hetkel siiski sisse astunud ja mõni meie teistest vahvatest müüjatest on parasjagu leti taga olnud. Ei tea, et EAS oleks otseselt raamatupoodidele toetust plaaninud, kuid õnneks kvalifitseerume lihtsalt tööhüvitistoetuse alla. Parasjagu just täidamegi taotlust, et sealt abi saada. Eks tõsi on, et koroonaaeg on natuke keeruliseks selle poepidamise teinud, kuid loodetavasti see aeg siiski möödub ja saame suveperioodil taas avatud olla.
/image%2F6456076%2F20210418%2Fob_af03bf_pikk34-2.jpg)
KN: Mis raamatupoe korraldamise juures kõige rohkem vihastab või häirib?
M.H. :Vahepeal oleme hoidnud valikut raamatuid ka väljas tänaval, aknalaual ja paar korda olen juhtunud pealt nägema, et keegi võtab sealt raamatu ja sisse selle eest tasuma ei tule. Sellistel puhkudel olen aga mõelnud, et loodetavasti on sel inimesel sellest raamatust siiski rõõmu ja kui tal oli tõesti vaja näpata raamat, siis selles ei ole midagi liialt traagilist, sest kokkuvõttes annab see raamat ehk uut inspiratsiooni oma eluga paremini hakkama saamiseks :)
KN: Mis on raamatupoe korraldamise juures kõige lahedam/ toredam?
M.H. :Raamatute avastamine loomulikult! Aastakümnete ja aastasadade (tuhandete!) jooksul on välja antud nii palju põnevat kirjandust, et üks inimene ei ole kunagi võimeline seda kõike läbi töötama. Küll aga on selle magnituudi tunnetamine juba kogemus iseeneses. Kui palju sõnu ja mõtteid on aegade jooksul paberile pandud, kui palju mõttekäike genereeritud! See on olnud põnev teekond, raamatuid tundma õppida!
KN: Prantsusmaal tõusis seoses koroonaga raamatute müük 15%. Kuidas Eestis läks?
M.H. :Tundub, et netimüük tõesti läheb praegu paremini kui varem. Samas jälle jäävad ära need avastusostud otse poeriiulilt, nii et kokkuvõttes ei saaks öelda, et meie käive just väga palju võitnud oleks koroonaperioodist. Aga saame siiski hakkama!
KN: Hirmus küsimus, aga kas koroona on toonud ka midagi positiivset?
M.H. :Seda rahu on saadud nautida küll. Tegelikult ka see, et vanalinn kui selline on eestlastele justkui tagasi antud, sest koroonale eelnevatel aastatel oli see ikkagi pigem turistide pärusmaa. Meie oma keskaegne vanalinn, kus on ju väga maaliline õhkkond, mis aga justkui oli muutunud lihtsalt pilt-postkaardiks, kus eestlastele suunatud ärisid oli ajaga ikka vähem ja vähem (sest vanalinna üürihinnad on üldjuhul üüratud). Ma tahaks loota, et see muutus, mille koroona on maailma toonud, annab vanalinnale selles mõttes uue hingamise, et eestlastel oleks ka sinna uuesti rohkem asja.
KN: Millest on vanalinnas suur puudus?
M.H. : Eestlastele suunatud kohtadest. Söögikohtadest, mis arvestaks kohaliku elaniku huvide ja rahakotiga, kauplustest, kust leiaks kaupa, mis oleks mõeldud ka kohalikele.
KN: Toimus uurimusprojekt "Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine" . Kas taaskasutamisele (see on ju jätkusuutlik) pühendatud raamatupoodi ReaD keegi ka uuris?
M.H. : Ei, meie juurde selle uurimuse käigus siiski ei jõutud kahjuks.
KN: Kõige suurem pettumus seoses kirjandusega?
M.H. :Mõned aastad tagasi lugesin Neil Gaimani raamatut “Eikusagi”. See oli väga populaarne teos. Ma ei tea, kas asi oli tõlkes või lihtsalt raamatu enda kvaliteedis, aga olin väga nördinud. Minu jaoks oli raamat üleküllastunud stampidest ja kuidagi selline “ülejala” kirjutatud tunne oli seda lugedes, et paneme lihtsalt hästi palju fantaasiarohkeid tegelasi ühte patta ja küll läheb kaubaks.
Samamoodi tundsin lugedes Murakami raamatut “1Q84”. Taaskord tõlge oli kehv, samuti toimetamine! Iga kümne lehekülje peale leidus vähemalt kaks trükiviga, see häiris väga lugemiselamust. Nõukogudeaegsete raamatute suureks plussiks võib pidada seda, et raamatu välja andmiseks oli rohkem aega. Ei tehtud nii, et saaks kiiresti-kiiresti. Seega oli selliseid lohakusvigu ja ebatäpsusi palju vähem.
KN: Kõige suurem avastus? Millised on raamatud, mis on Teie elus "lugenud"?
M.H. : Eks need Astrid Lindgreni raamatud vist on olnud kõigi eesti laste südames ja just lapsepõlveraamatud jäävad kõige kauemaks inimesega kaasa käima. Minu isiklikud lemmikud olid “Pipi Pikksukk” ja “Meisterdetektiiv Blomkvist”, ka “Karlsson Katuselt”. Tove Janssoni “Muumitroll” ka oli oluline, eriti sümpatiseeris mulle Nuuskmõmmiku tegelaskuju!
Hilisematest eluperioodidest võiksin välja tuua näiteks John Fowles’i “Maag” ja Alessandro Baricco raamatud.
KN: Kes (asutus, organisatsioon või inimesed) raamatupoega kõige rohkem aidanud on?
M.H. : Olen väga tänulik Eesti Kirjanike Liidule, tänu kellele me saame praegu viibida selles ruumis, kus tegutseme.
KN: Ja vastupidi - kes kõige rohkem närvidele on käinud või kaikaid kodarasse loopinud?
M.H. :Ei oskagi siia midagi vastata. Meil on vedanud, oleme kõigiga üldiselt kenasti läbi saanud. Esimestel tegevusaastetel oli ehk selliseid mõningaid kliente, kes tulid ainult jahtima raamatuid edasimüügi eesmärgil (kuna müüme raamatuid väga odavate hindadega). See häiris, aga õnneks saime selle tegevuse siiski kontrolli alla.
KN: Eestikeelseid teoseid tõlgitakse võõrkeeltesse väga vähe. Ometi räägib Eesti vähemalt välismaal, et meie kultuuri alus ongi see ebatavaline ja ainulaadne keeleruum. Samas ei ole võimalik lugeda Vilde "Pisuhända" prantsuse keeles ega teda ka seetõttu lavastada... Eesti vanem kirjandus annaks samas tõlkijatele tööd (hea koroonavaba asi ju) ja ega ei pea tingimata raamatuid kohe ilmutama. Eesti kui e-riik saaks vanema kirjanduse ka netti panna... Miks seda ei ole?
M.H. :Selle kohta ei oska ma väga vastuseid anda. Võib-olla peaks selleks olema loodud eri suunitlusega töögrupp mõne asutuse all (nagu Kirjanike Liit nt), kes sellega sihipäraselt tegeleks.
KN: Mõni lugemissoovitus?
M.H. : Ma põdesin aastavahetuse paiku ka koroona läbi. Küll võrdlemisi kergelt, kuid kodus tuli siiski paar nädalat püsida. Jõudsin üllatavalt palju raamatuid lugeda sellel ajal. Üks eriti vahva lugemiskogemus oli Carl Mothanderi “Parunid, eestlased ja enamlased”, mis kirjeldab baltisakslaste elu ja kombeid Esimese Vabariigi ajal. See on harukordne sissevaade nende elukorraldusse, sest sellest ei ole väga palju materjale just ilmunud. Väga huvitav lugemine ja julgen soovitada!
KN: Teil on näitleja haridus. Kas podcasti ei ole mõelnud teha? Et selles koroonases situatsioonis kasvõi vanemat kirjandust või luulet tükiti ette lugeda? Või kuuldemängu teha?
M.H. :Olen küll mõelnud. Aga tegudeni ei ole veel jõudnud :)
KN: Name dropping: millised kuulsused siis siin majas ka käinud on? (meie lugejad on n.ö. "uued väliseestlased" , nii et ega nad neid kuulsusi tegelikult tingimata ei tea, aga Eestis on see kuidagi kohustuslik küsimus ja ma esitan selle veidi naljaga pooleks)
M.H. : Aeg-ajalt ikka on sattunud meile poodi nö tuntumaid nägusid ka, aga kõige suuremat rõõmu on toonud ikkagi need ühed ja samad näod, ehk siis meie püsikliendid, kes aastate järjepidevusega on käinud meil riiulite sisu avastamas, juttu vestmas ja aitamas selle raamatupoekese tegevust käigus hoida.
KN: Kas te Nuustakul olete käinud?
M.H. : Ei ole kindel, et oleksin kunagi käinud.
KN: Aga Pariisis?
M.H.: Irooniline eelmise vastuse valguses, aga Pariisis olen jaa, kaks korda käinud, hahaa! Aga just homme sõidan Lõuna-Eestisse loodust naudisklema ja ehk siis põikan ka Nuustakult läbi!
Lõpetuseks võib öleda, et meie shopping-listis on raamatupood REaD nr.1. "butiik": seal on ka väike nurgake Eestimaa meega ja kohalike moosidega. Ning alati on neil heas koguses kunstiraamatuid, mida suveniiriks sõpradele kaasa osta. Prantslased kaebavad tihi, et eestlased olla neile jälle toonud kõvasti Vana Tallinnat ja Kalevi shokolaadi... Oleneb muidugi prantslasest, aga kingituseks sobib imehästi mõni kunstiraamat Tallinnast või mõnest kohalikust kunstnikust. See on palju haruldasem. Ja tegelikult ju odavam ka. Enamasti on vanemates Eestis ilmunud kunstiraamatutes ka lugemist tervelt neljas keeles, nii et suveniiriks passivad nad imeliselt.
Võõrkeeli õppivatele tudengitele soovitame seda poodi ka! Vahel võib näkata ja saada paari euri eest keelekümbluseks väga olulist ilukirjandust.
Nii enne kui pärast koroonat on võimalik endale raamatuid ka koju tellida ja selleks piisab raamatupoe sotsmeedia jälgimisest : REaD | Facebook
Aga võib ka telefoni võtta ja labaselt küsida:" Tere! Kas teil Pushkinit praegu on?"
Kõik vajalikud kontaktid leiab siit:
/image%2F6456076%2F20210418%2Fob_977752_pikk34ii-2.jpg)