Roosa kleit

1201-1400 valminud "Roosiromaani" manuskript. Miniatuuri koopia on valminud 2021 BnF'is

Nagu te näete, on sellel umbes a. 1300 Prantsusmaal valminud "Roosiromaani" miniatuuril meesterahvas, kel seljas... ROOSA KLEIT! 

Umbes 700 a. hiljem tuleb aga Eestis ühe roosa kleidi pärast palju pahandust. 

Vägivallaennetuse auhinna saab 2020 "see ei ole ok" kampaania algatanud kirjanik Mikk Pärnits. 

Eesti president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Raivo Aas annavad küll Mikk Pärnitsale auhinna üle, aga justiitsministrit hakkavad äkitselt piinama moeblogijalikud mured ja ta otsustab Pärnitsalt auhinna tagasi küsida e. seda siis mitte kinnitada. Nimelt ei meeldi justiitsminister Raivo Aasale üldse roosa kleit, mida Pärnist auhinnaüritusel kandis. Raivo Aeg: otsustasin Mikk Pärnitsale antud autasu mitte kinnitada - Delfi 

Hobune leiutas püksid

Võib-küll nii öleda, sest pükse meenutavad rõivaid on näha antiiksetel vaasidel kuskil alates 6.saj. e. Kr. Seda aga ainult ratsutajate seljas. Niisiis on püksid tekkinud seoses hobuse kodustamisega ja pükse kannavad nii mehed kui naised. Laiahaardelist kasutust püksid siiski ei leia ning nad jäävad kindlalt seotuks ratsutamisega. 

Tagasi Rooma impeeriumisse

Üks asi, millega Eesti võib vabalt laiata, on see, et Rooma impeeriumi karvased kämblad Eestini ei ulatunud. Kui aga seda 2020 tehtud vägivallaennetuse auhinna ürituse fotot justiitsminister Raivo Aasa ja kirjanik Mikk Pärnitsaga oleks vaadanud mõni Rooma impeeriumi pealinna elanik, siis oleks ta näinud roosas tuunikas noort ülikut ja tema kõrval halli riietatud põllutöölisest orja. 

Püksid on riietusese, mis on meeste garderoobi jõudnud nimelt üsna hilja. Aga kui rääkida veel Rooma impeeriumis valitsenud "moevooludest"*, siis püksid olid tõesti põllutöölistest orjade jaoks. Ka oli pükste kandmine üldiselt barbaarne, sest pükse kandsidki igasugused harimatud ja sõjakad hõimud.  Nii oli lihtsam ratsutada ja röövida. Jah, püksid olid peenes seltskonnas ikka täiesti kohatud. 

Kuskil 3.saj. saavad aga Rooma impeeriumi sõdurid aru, et barbarite püksid on tegelikult täitsa vajalikud asjad ja kaitsevad hästi külma eest. Pidusaalidesse ja galaüritustele pükstel aga asja ei ole. 

Ega Euroopas hiljemgi pükse nii kergekäeliselt kanta. Kuidas oleks pidanud Raivo Aas presidendi palge ette ilmuma Inglismaa kuninga Henry VIII kaasaegsena? Eks ikka liibuvates sukkades ja lühikeses kuues. 

Hans Eworth' i maal . Koopia kuulsast Hans Holbeini maalist, mis hävis 17.saj.

Meremehed kannavad muidugi ka pükse. Aga kes neid siis eliidiks peab? 

Kaevurid kannavad pükse ja samuti olenemata nende soost, sest kaevanduses töötavad nii mehed kui naised. Üldiselt kannabki pükse kuni 19.saj. ainult väga-väga vaene rahvas ja põhjapoolsematele karmima kliimaga aladele jäävad hõimud. 

Pantalone 

Kes iganes on kunagi teatriajalugu õppima pidanud, see mäletab commedia dell'arte tegelaskuju Pantalonet . Tema on ka prantsuskeelsete pükste ristiisa (pantalon pr. kl.) . Kelkida aga ei ole siin midagi, sest Pantalone kostüüm on mõeldud ikka rahva naerutamiseks. 

Aga ega mehedki kauaks ilma püksata jää. 17.saj. saabuvad kaunid põlvpüksid. 

Kirurg ja keemik Martin Joubert näitab sellel gravüüril, kuidas põlvpükstega hea välja näha. Gallica BnF

Püksid, sellistena nagu me neid täna tunneme, tulevad moodi alles 19.saj. 60ndatel aastatel. Seadus, mis käseb naistel Prantsusmaal pükste kandmiseks eelnevalt prefektuurist luba küsida, kaob alles 2013 (räägime sellest veidikene artiklis "Daam ükssarvikuga" Daam ükssarvikuga- hiliskeskaegne vaibagrupp Pariisis ja Tallinnas - Kirjad Nuustakult (over-blog.com) ) . Tegelikult aga ei peaks küsima, millal naistele pükste kandmiseks luba anti, vaid hoopis millal see neil ära keelati. Ja selleks peab taas vaatama kehvasti 17.saj. peale, sest just siis hakati naiste õigusi järjest rohkem piirama. 

Mees, kes kannab kleiti

Nagu näha järgmisest artiklist, on ka Urmas Viilmal alati kleit seljas: AJALEHEL EESTI KIRIK OLI TÄHTPÄEV – Külauudised (kylauudis.ee) 

Tihtipeale on ta aga teiste meeste suhtes, kes ka kleiti kannavad, ikka üsna sallimatu. Küsiks siis lihtsamini: "Kas Kristus kandis pükse?" Igal juhul ei loopinud ta kindlasti ei kivi ega halva sõnaga ei kleidi ega pükste kandjat ja temast peaksime meiegi eeskuju võtma. 

Tänapäeval kannavad Inglismaal kleiti kohtunikud ja advokaadid. Olenemata siis nende soost. Prantsusmaal kannavad samuti kohtus kleiti kõik kohtunikud, prokurörid ja advokaadid . 17.saj. otsustati, et kui kõik kannavad võrdselt musta kleiti, siis ei saa kohtus väline hiilgus auliku kohtu otsuseid mõjutada. 

Ja ärme hakka siin vaidlema, et krikuisa ja kohtuniku puhul ei öelda "kleit". Arhitektuuris on ka igal aknal täiesti erinevad nimetused, aga välja saab neist vaadata ikka ühetmoodi.

Kuskil circa 1227 kirjutab Läti Henrik Liivimaa kroonika. Mine tea, võib-olla oli Henrikulgi kroonikat kirjutades seljas roosa kleit? 

*Moevooludest saab rääkida alles alates a. 1350... Enne seda muutub mood umbes iga 100 a. tagant ja on rohkem seotud iga piirkonna klimaatiliste eripäradega. Alles 14.saj. hakkab mood Prantsusmaal muutuma koguni iga 50 a. tagant. 

Aitäh! Merci! 

Gallica BnF, Aino Jakobi, Claire Martin

Biblio: 

Quaternary International , vol. 348, lk 224-235, Ulrike Beck, Mayke Wagner, Xiao Li, Desemond Durkin-Meisterenest , Pavel E. Tarasov "The invention of trousers and its likely affiliation with horseback riding and mobility: A case study of late 2nd millenium BC finds from Turfan in eastern Central Asia" , 2014