Jacobus Vrel. Vaieldud ja müstiline

18 Septembre 2023

« /…Oh kaunis hetk, sa viibi veel !/» -Faust

Jacobus Vrel on Hollandi kuldsesse ajastusse kuuluv kunstnik, kes pidi ootama 450 a. , et lõpuks oma retrospektiiviga publiku ette astuda. A. 2016 võttis kuraator Cécile Tainturier Pariisis asuvast Fondation Custodiast ette mahuka koostöö Müncheni Alte Pinakotheki ja Haagi Mauritshuisiga, et koos välja tuua monograafia Jacobus Vrelist ning teha kolme kunstikogu koondav rändnäitus samast autorist. Vreli peale oli ta mõelnud tegelikult juba a. 2007 Fondation Custodiasse tööle asudes, kui üks fondi kuuluvatest maalidest oma müstilisuse ja salapäraga tema tähelepanu köitis.

1. Jacobus Vrel, Femme saluant un enfant à la fenêtre Huile sur bois. – 45,7 × 39,2 cm Paris, Fondation Custodia, Collection Frits Lugt, inv. 174

A. 2020 kavandati esimene Vreli näitus Münchenisse ( Alte Pinakothek 12. okt. 2020- 10.jaan. 2021), aga kes veel mäletab, siis oli Vreli reptrospektiiv planeeritud koroona-aastasse ja Vrel pidi publikuga kohtumiseks veel veidike kannatust varuma Did this mysterious Dutch painter inspire Vermeer? (theartnewspaper.com) / Wer war Jacobus Vrel? (bayern-online.de) .

2023 veebruaris jõudis Vrel Haagi Mauritshuisis lõpuks publiku ette ja näitust saatis menu, mis tegi näituse külastatavuse raskeks neile, kes Vreliga veidi intiimsemas õhkkonnas kohtuda oleksid tahtnud. Vrel, Forerunner of Vermeer | Mauritshuis

Fondation Custodia Pariisis ( Fondation Custodia 121 , rue de Lille 75007) ei ole õnneks nii tuntud ei turistide ega pariislaste hulgas ja seal said Mauritshuisi näitust juba Haagis vaadanud kunstihuvilised endi sõnul Vreli näitust palju mugavamalt vaadata.

Nõiduslik ja kummaline Vrel

Maalinud on Vrel tõenäoliselt aastatel 1650-1670, aga pikka aega peeti Vreli töid sarnaste initsiaalide ja dateerimata teoste tõttu lihtsalt nooreks Jan Vermeeriks. Vrel on siiski täietsi eraldi kunstnik ning Vermeeri eelkäija. Tema arvamine nooreks Vermeeriks on olnud ka ünsa loogiline, kuna Vreli interjööride kujutamine sarnaneb Vermeerile . Vermeeri noorpõlve harjutusteks võib hõlpsasti pidada ka perspektiivivigu ja näitkes figuuride proportsioone, mille pead on täitskasvanute jaoks sageli liiga suured... Väikese formadi kasutamine tundub algaja puhul samuti loogiline, niisiis ei saa kunstiteadlasi eksimises süüdistada.

6. Jacobus Vrel, Vieille femme à sa lecture, un garçonnet derrière la vitre Huile sur bois. – 54,5 × 40,7 cm The Orsay Collection

Samas on Vrelis midagi sellist, mida Vermeeril ei ole... Vreli tööd on nõiduslikud ja kummalised.

Nagu väikesed lapsed, kes kivistuvad soolasambana millegi kummalise või teistsuguse ees, nii peatub ka publik Vreli laste ees, kes seisavad miskipärast pimedas öös akna taga*. Suu ammuli, silmad pärani katsub vaataja aru saada selle maali sõnumist. Kas see laps on vaim ? Tahab ta tuppa? On ta mälestus? Vrel kujutab peaagu kõiki figuure vaataja poole seljaga, aga lapsed akna taga on maalitud en face.

Vaese mehe Vermeer

Vaese mehe Vermeeriks kutsutud Vrel jätab endast maha veel ühe küsimuse: miks on ta maalinud väikeses formaadis linnaelu ja koduseid stseene, mille kangelaseks ei ole ei kuningad ega rüütlid, ei linnaisad ega kaupmeheemandad vaid … töölised. Teenijad, põetajad, töömesilased. Aga ka vanemad inimesed, kes katsuvad end vaikses üksinduses ja suures majapidamises kasulikuks töötada. Igavlevad lapsed, tavalised hetked. On siin filosoofide aastatuhandeid otsitud õnne või Schopenhaueri kuulutatud igavust ja tüdimust, mis saabub enne õnne lõppu? Nende maalide puhul ei saa tegu olla tellimustega.

Holland on siis (1579-1795) seitsmest maakonnast koosnev vabariik ning maalikunsti kuldajastu Hollandis saab tekkida esiteks seetõttu, et Holland ei ole sõjas, aga ka seetõttu, et vallutatavad koloniaalmaad toovad Hollandisse uued rikkad perekonnad, kes suudavad oma perekonna esiletõstmiseks ja jäädvustamiseks suuri tellimusi esitada. Aga kui Vrel ei ole teinud tellimusi, siis millest ta elas?

Täiesti võimalik, et Vrel elaski oma töödest. Linnaelu ja linnakodanike kujutamine võis vabalt müügiks minna rahu tõttu vaikselt rikastuvale keskklassile, kes ei hakanud oma majja elusuuruses perekonnaportreed tellima, kuid kelle rahakott lubas siiski kunsti majamidamisse soetada. Täpselt nii nagu neil aastatel hakkasid lmajapidmised endale soetama ka väikseses formaadis seinavaipu.

4. Jacobus Vrel, Scène de rue animée Huile sur bois. – 39 × 29,3 cm Munich, Bayerische Staatsgemäldesammlungen, Alte Pinakothek, inv. 16502

Dokumentaalne linnaelu

Liigutav on näha neid inimesi, kes elasid sajandeid enne meid, kammisid oma lastel juukseid, et võidelda täidega. Nad muretsesid, kas maja saab perele soojaks, kas haige saab terveks… Rääkisid naabritega päevauudistest ja läksid oma tulevikule tuhande toimtuse kõrvalt vastu nii nagu meie. Neid inimesi Vreli maalidel ei ole ei ülistatud ega naeruvääristatud. See, mis Vreli teostes meid tavaliselt liigutab, ongi nende tööde dokumentaalsus.

5. Jacobus Vrel, Scène de rue, femme assise sur un banc Huile sur bois. – 36 × 27,5 cm Amsterdam, Rijksmuseum, inv. SK-A-1592

Jah, enamus figuure Vreli maalidel seisavad meie poole seljaga. Ka see teeb meid endid pealtvaatajateks, kes kõike ei näe... Nii me ei näe nende nägusid ja ilmeid, me ei saa kunagi päriselt teada, kes nad on, kui meil ei õnnestu kord nende teoste sisse minna

Vreli maalidel on palju ootust ja ootamist. On need vanemad naised igavust ja üksindust tundmas?

2. Jacobus Vrel, Femme à la fenêtre, daté 1654 Huile sur bois. – 66,5 × 47,4 cm Vienne, Kunsthistorisches Museum, inv. GG 6081 © KHM-Museumsverband

Jacubus Vrel on lõpuks ometi rehabiliteeritud ning eksponeeritud tema enda nime all. Vaevalt, et Vermeer kahetseb, et neid töid juba mõnda aega tema noorpõlveteotseks peeti. Tehnikas on Vermeer Vrelist ees, aga Jacobus Vrel oli siiski Vermeeri eelkäija ning müstilisuses on ta Vermeerist üle.

Vrel'i näitus Fondation Custodias lõppes eile, aga nende pariislaste jaoks, kel Vrel'i Custodias näha õnnestus, ei saa see näitus niipea otsa. Ta kestab edasi nende sees, kes näitusele jõudsid.

*Tegelikult ei seisa need lapsed tänaval. Tollal olevat olnud tavaline teha kahe ruumi vahele seina sisse taoline aken. Niisiis on tegu tavalise sisekujunudselemendiga 17.saj. Hollandis, aga see ei tee olematuks maalide müstilisust.

Veel:

Podcast saksakeelsele kuulajale Alte Pinakotheki kavdatud tööde kohta: Auf den Spuren von Jacobus Vrel on Apple Podcasts

Aitäh: Catherine Meniane, EKLi Kunstitatlu Nõmmkülas, Fondation Custodia