Meil eestlastel on ettekujutus prantslastest kui suhteliselt mõttetutest iga asja peale streikijatest, kes muudkui autosid põlema panevad. Me ise oleme aga justkui mõistlikumad ning kannatame igasuguse alanduse välja ega seisa kunagi oma õiguste eest - viimane tegevus on ju ometi nõrkadele! - Sandra Jõgeva
Teeme intervjuu Sandra Jõgevaga veebruaris 2026. Päev hiljem astub Prantsusmaa kultuuriminister tagasi, aga see ei ole üldse Sandraga seotud. Ka Veneetsia biennaali zhürii on tänaseks tagasi astunud. Kõikjal Euroopas taluvad loovtöötajad korruptsiooni lihtsalt vähem.
Alates 2015 on avaldatud France Créative'i ja EY uurimused. Viimased arvutavad kokku summa, mille kultuur riigile sisse toob. Prantsusmaal toovad visaalkunstid näiteks a. 2015 sisse 21,4 miljardit eurot ning tekitavad 300 000 töökohta. Kuigi kunstnik on sotsiaalselt meie ühiskonnas väga küsitava staatusega, siis genereerivad just visuaalkunstid kõige rohkem seda eurodes mõõdetavat väärtust mida igal riigil homme vaja läheb.
Kui Eestis kaldutakse arvama, et kultuur on nähtus, mille varjus loovisikud riigi käest kogu aeg raha nuiavad, siis näitavad kunstioksjonite numbrid meile hoopis midagi muud. Püsiv ja professionaalne loominguline töö tasub ära. Galerii Allee Kevadoksjonil 2026 on kunstnik Sandra Jõgevast tema ema Malle Leisi poolt maalitud portree saanud esimese pakkumise 99 000 € . Vaadake Allee galerii poolt tellitud Stanislav Stepaško fotot Malle Leisi teosest Sandra ja Château de Tarascon siit :
https://alleegalerii.
Ootame huviga, millise pakkumiseni jõuab Laurentsiuse maalitud president Arnold Rüütli portree Vernissage'i 2026 kevadoksjonil;
Kes saab suurema pakkumise? Kas kunstniku portree või presidendi portree?
Kunstiklassikute peres sündinud Sandra Jõgeva on tänaseks ise elav klassik ning võitnud arvukaid auhindu igalt väljalt, mis Eesti Vabariigi põhiseaduses kirjas kui alus Eesti iseseisvuse säilimiseks ( /...kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade./)
Sandras seda põhiseaduses mainitud rahu ei leia. Tema viimane näitus "Rahva teener" Kalamaja parimas galeriis Metropol ( veebruaris 2026) rääkis korruptsioonist Eesti kunstiinstitutsioonides, kelle tööks peakski olema põhiseaduse järgimine neis juba eelnevalt mainitud punktides. Näitusel oli eksponeeritud kunstnik Sandra Jõgeva ja Eesti Kunstnike Liidu uue esimehe ning nende advokaatide kirjavahetus, mis tekkis Eesti Kunstnike Liidule kuuluva galerii Draakon näitusepinna jagamise konkursi korrladamise ümber eksisteerivast ebademokraatlikust läbipaistmatusest. Sandra Jõgeva leiab, et salastatud komisjon, kes näitusepinnale kunstnikke valib, ei saa olla demokraatia tipp. Tänaseks on Eesi Kunstnike Liit lubanud olukorda parandada ning järgmiseks aastaks võib loota avalikustatud zhüriid, kes usutavalt hakkab koosnema kujutavas kunstis tegustevatest professionaalidest.
Kirjad Nuustakult : Nimeta kõige uhkemad korruptsioonilood Eesti kunsti lähiajaloos.
Sandra Jõgeva: Ega ju midagi kohtusse läinud pole ega keegi kriminaalsüüdistust saanud. Aga viimati tekitas Eesti kunstimaailmas kõmu see, et Tallinna
KN: Kas Eesti Kultuuriministeeriumis on ( või on olnud) mõni selline töötaja, kelle nime võiks positiivselt ära märkida kui visuaalkunstide õiguste kaitsjat?
Sandra Jõgeva:Raul Oreškin.
KN: Kui advokaatidega kohtumine oli viljakas ( nagu ütleb Eesti Kunstnike Liidu president ) ja su advokaadi ettepanekud näitusepindande jagamise demokraatlikumaks muutmiseks lähevadki EKLis kasutusse, mis siis halvasti on?
Sandra Jõgeva: Midagi pole halvasti, mulle tundus lihtsalt, et Maarinile ( EKLi praegune juht) tegi haiget Mari Kartau minu näituse arvustuses, mis ilmus Postimehes ( ARVUSTUS ⟩ Revolutsionäärid õgivad Napoleoni torti ja üksteist), kõlama jäänud hävitav hinnang tema tegevusele kunstnike eest võitleva aktivistina.
No minu arust sel advokaatidega kohtumisel suuremat tulemust ei olnud. Ei lubatud ei kiiremat vastust näituseaegade taotlejatele ega üldse suurt midagi. Ma ei kujuta ka ette, kuidas üldse kunstnike olukorda parandada saaks. Igal juhul ei too neile ihaldatud tervisekassakaarti kuidagi lähemale EKL-i poolt algatatud kampaania “Ravikindlustus kõigile!”, mis tähendab vaid linna peal prügikastidele ja tualettide kabiinidesse kleebitud vastava kirjaga kleepekaid.
Eestis anti Kulka preemia kunstiametnike seltskonnale, nende hulgas Kunstnike Liidu endine juht Elin Kard ning praegune juht Maarin Ektermann, “vabakutseliste loovisikute huvikaitse eest”, mis muuhulgas tähendas võitlust Kulka teatud eralduste maksustamise eest, seda nii paljuräägitud sotsiaal- kui üldiselt mitte mainitud tulumaksuga. Tohutu töövõiduna nähakse seda, et mõni vabakutseline saab näiteks üheks kuuks sotsiaalsed garantiid, sealhulgas ravikindlustuse ja pensionistaaži. Igaüks saab ju aru, et see pole mitte mingisugune võit. Vaid riik saab suure osa seni maksuvabast Kulka rahast tagasi. Ülimalt küüniline tundub! Ja sellise olukorrani viiva ametnike “aktivismi” premeerimine veel eriti.
KN: Kas su näitus ei räägi hoopis argusest ? Viimasel Art Basel’ il Pariisis olid vetsudes listid nende kultuurijuhtide, galeristide ja kuraatoritega, kes kunstnikke eriti kõlvatult ära on kasutanud. Politseisse viidi aga hoopis kunstnik Deborah De Robertis , kelle perfokas oli suunatud hüpokriitide vastu kunstis… Kuna kunstimaailmas keegi viriseda ei julge ( kardetakse näitustelt välja jääda) , siis on seal rasvase rinnaga hunte vähe. Argusest tekib muidugi soodne pinnas korruptsiooni õitseks.
Sandra Jõgeva: Kõlab väga õigustatud ja huvitava lähenemisega aktsioonina.
KN : Kui sa ise oleksid Kultuuriministeeriumis kõrgel kohal, siis mida sa ette võtaksid, et iseennast valest sahtlist eemal hoida?
Sandra Jõgeva: Kultmini kõrgel kohal ametnikul on Eesti oludes ka erakordselt kõrge palk. Aga pigem pole ma kindel kunstiinstitutsioonides, kes saavad väga suuri summasid ning kellel on väga head raamatupidajad.
Kunstimaailma kõige alamat astet, vabakutselist kunstnikku või kuraatorit tema rahakasutuses kontrollitakse küll väga tõhusalt.
KN: Noor liikumine Prantsusmaal nimega Nous sommes au regret lõi oma liidu ametlikult mõned aastad tagasi Hüljatute salongi 170. sünnipäeval, kuna grupp noori ning institutsioonide mõttes üliedukaid kunstnikke ei näinud horisondil mingit märki sellest, et nende sissetulekud saaksid kunagi olema suuremad sotsiaaltoetustest. Kas probleem on üldse korruptsioonis kunstimaailmas ? Kas mure ei ole pigem selles, et kultuurile antakse lihtsalt rekordiliselt vähe raha?
Sandra Jõgeva: Lugesin, et Tartu linn lõpetab ravikindlustamata isikutele ambulatoorse ravi kinni maksmise, mille hind kokku oli minu teada umbes 3000 (kolm tuhat) eurot aastas. Aga vabakutselistel kunstnikel on päris suur oht olla ravikindlustuseta. Mu arust see on selline grupp, kellega ühiskond ei oska nagu suurt midagi peale hakata. Ei saa öelda, et puudub erialaline või kõrgharidus. Või ka töö. Varem aitasid neid inimesi hädast välja õppejõukohad näiteks EKA-s - nüüd aga on seal palgalisi täistöökohti väga vähe ning aetakse läbi suures osas väga väikese tunnitasuga lektoritega, kellele see töö ei taga loomulikult mingeid sotsiaalseid garantiisid.
Minu teada on viimase Kultmini vabakutseliste uuringu järgi keskmine sissetulek kunstist 600 eurot kuus, see uuring viidi läbi mõni aasta tagasi. Praegu on miinimumpalk pea 300 eurot rohkem .
KN: Galerist Stéphane Corréard on märkinud, et kaasaegseid ja rahalises mõttes edukaid kunstnikke on Prantsusmaal väga vähe. Vanasti olevat edukad kunstnikud ise nii kunsti, poeesiat kui kunstiajakirju toetanud, aga nüüd ostavad nad hoopis Prada kotte… Niisiis on kunstimaailmas puudu oluline osa toiduahelas e. elavate autorite teoseid ostvad edukad kunstnikud. Kas sa tead Eestis nimetada kunstnikke, kes on ka ise kollektsionäärid? Ostavad tudengite või noorte kunstnike töid?
Sandra Jõgeva: Jah, Kaido Ole kunstikogu näitus oli veebruaris Vaal galeriis. Ise kogun ka kunsti; peamiselt nooremat.
KN : On sul midagi korruptsiooni vastu?
Sandra Jõgeva: On. Paneb mind ja teisi kunstnikke väga inetusse ja halba olukorda. Tegin Kulka taotlust ja tekkis rida küsimusi. Digitoote disaini dotsendi ametit pidanud sõbranna tuli appi. Vaidlesime muuhulgas, kas delfiin on targem kui inimene. Mina: kuni ta ei suuda Kulka taotlust teha, siis kindlasti mitte.
See on täiesti teine dimensioon praegu, Kafka oli selle bürokraatiaga võrreldes poisike.
Huvitaval kombel on kõige rangemad nõuded Eestis just kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalil. Kunstnikud ja kuraatorid tegutsevad reeglina üksi ning küsitavad summad on väiksed. Miks küsida täpseid tegevuskohti ning kuupäevi? Mis õigus on Kulkal nõuda näha tšekke omaosaluse eest, milleks nad raha ei anna? Milleks transpordikulude puhul täpne marsruut ning bensiinikulu?
Miks enda töö pole omaosalus? Visuaalsed kavandid asjade kohta, mida veel pole?
Tean, et inimesed teevad AI abil näitusevaateid tuntud kunstnike teostega. Ma saan aru, et kümneid või sadu kordi suurema
eelarvega mängufilmi puhul on õigustatud küsida filmi kunstniku ja kostüümikunstniku kavandeid, aga mõnetuhandese eelarvega näituse puhul ma ei leia, et sellist keskkonna saastamist digiprügiga vaja on.
Viimati sain Kulkast raha Youtube tehtud kunstiprojekti jaoks. Praegu küsisin ka oma kunstiteemalise Youtube’i kanali jätkamiseks. Viis aastat tagasi oli, ma arvan, 10 % praegusest infomahust nõutav.
Ma arvan, et komisjoni liikmed on siiski professionaalid, kelle üks ülesanne on väljaga kursis olla.
Lollid vene seadused ja saksa täpsus, millega eestlased vanasõna kohaselt neid täidavad, tõepoolest.
KN: Kui palju on « hea hulk raha » , mis EKLi nende juhi sõnul sinu tõttu advokaadile kulus? Maksumaksjad tohivad seda teada. Siis alles saaks otsustada, mitu Kunstihoone näitust selle summa eest saaks. Raha on alati tore teema.
Sandra Jõgeva: Ma ei tea. Pead Maarinilt ise küsima, aga kahtlen, kas ta vastab.Tekib ka küsimus, et kas Eesti Kunstnike Liidu president peab minu advokaadi kirja peale kohe kallite advokaatide poole pöörduma. Äkki viiks end kõigepealt ise asjadega kurssi? Mina igatahes end süüdi ei tunne, et minugi liikmemaksuraha on läinud EKL-i poolt advokaatidele.
Nuustaku näitusesoovitus:
9.mail avatakse Veneetsia biennaal, mille vajalikkuse üle vaidlevad kaasaegsed kunstnikud järjest rohkem ning mille zhürii hiljuti tagasi astus. Mikro-Veneetsiat saab igaüks kogeda omal nahal hoopis Tartus , kus samal kuupäeval avatakse uus galerii Sandra Jõgeva uue näitusega
"Kas sa tead, mis Hanif Kureshiga juhtus?"
Näitusega samal ajal peaks selguma, kelle portree müüakse Kevadoksjonil 2026 kallimalt? Kas kunstnik Sandra Jõgeva või president Arnold Rüütli oma?
Nuustaku tasuta nõuanne kollektsionääridele: Kes soovib poodu majas nöörist rääkida, see uurigu, mis juhtus "imelaps" NFT-ga ja miks Christie's oma virtuaalkunstiga tegeleva osakonna koondas. Olgu see spekulantidele valusaks õppetunniks digiprügi tootmisest, mis kunstiga ikka kokku ei sobi.
........
Veel lugemist:
Eesti Vabariigi Põhiseadus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
Lugu Metropoli galeriis toimud imelisest trussikunäitusest Trussikunäitus galeriis Metropol - Kirjad Nuustakult
Raamat, mis räägib korruptsioonist kultuuris Sõgelite saaga. - Kirjad Nuustakult
Kunstist ja rahapesust Prantsuse spioon ja Jersey' fondid - Kirjad Nuustakult
Uudiseid Veneetsiast Libahundid. Et mida siis Eestist ka Veneetsias kirjutati? - Kirjad Nuustakult