/image%2F6456076%2F20241205%2Fob_8d1759_artistesalabastille-jpg.jpeg)
Sel aastal võtab Bastille' kunstnike ülevaatenäitusest osa a. 2002 EKA lõpetanud Irina Bellaye , kes on Prantsusmaal maalijana nii Maison des Artistes'i kui ka Prantsusmaa visuaalkunstide autorite autoriõigusi kaitsva organsiatiooni ADAGP liige.
Avamine 6. detsembril 2024 kl 18.30
Espace Commines / 17 rue Commines Paris 75003
Näitus on avatud kõikidel päevadel kl 14.00-20.00
Bastille' kunstnike assotsiatsioon loodi Pariisis a. 1989, et väärtustada ja propageerida Bastille' ümbruses paiknevate kunstnike ateljeesid ning näituse teemaks on sel aastal valitud tants. Aluseks on võetud Jean de la Fontaine'i valm "Rohutirts ja sipelgas" , mida enamus eestlastest teavad Ivan Krõlovi ( 1769-1844) valmina. Rohutirst tantsib ja lauluab terve suve. Sipelgas on majanduslikult palju mõistlikum ning rabab tööd teha nii ööd kui päevad. Talve tulekul näidatakse boheemist rohutirtsule näpuga ning leitakse, et majanduslikult ebastabiilne olukord on rohutirtsu valede valikute vili.
Bastille' kuntsnikud pööravad valmi oma 2024 näituseteema jaoks vastassuunda ning toetavad südamest tantsukunsti kõiki vorme.
Autoriõigused, rohutirts ja sipelgas
Krõlov elas aastatel, mil autoriõigusi reguleerivad ühingud alles hakkasid moodustuma. Seetõttu ei olnud tõlkele kellegi teise nime autorina lisamine tollal suureks eradniks ega süüks. Sama meetodit kasutas näitseks viljakalt ka Eestis teatri isaks peetud August von Kotzebue , keda kirjanik ja prantsuse diplomaat Charles François Philibert Masson oma 19.saj. alguses populaarseks saanud memuaarides ( "Salajased märkmed Venemaalt") autoriõiguste rikkumise eest kõvasti nahutas.
Massoni meelest kopeerisid Venemaal tuntud kirjanikud prantsuse autoreid . Samas oleks kindlasti käiku läinud ka vastupidine suund, aga takistuseks venekeelsete autorite kopeerimisele prantsuse keelde sai pigem keelebarjäär, mitte autoriõiguste austamine. Jean de la Fontaine'i (1621-1695) valmide peakangelased sarnanevad tõesti üks ühele tunduvalt hiljem ilmunud Krõlovi omadega. Ega Jean de la Fontaine'ilegi need valmid kuskilt taevast alla langenud... Kuigi kirjandusajaloos on tavaks öleda, et Fontaine sai inspiratsioon ladinakeelsetest eepostest, siis medievistid viitavad tänapäeval faktile, et selleks ajaks oli Fontaine'ist 500 a. varem elanud Marie de France samadest eepostest inspireeritult need lood juba nii kreeka kui ladina keelest ära tõlkinud. Marie de France'i manuskirptide koopiad on meieni säilinud Normadias räägitud murdes.
Marie de France ( 1160-1210)
Marie de France oli Akvitaania Eleanori ( 1122-1204) kaasaegne ja sel aastal tähistas Fontevraud' 800 a. möödumist Akvitaania Eleanori surmast.
Marie de France'ist on säilinud mitmete mansukriptide koopiaid, kuid mitte ühtegi originaali. Kirjanikust endast teame vaid seda, et tema looming oli õukondades väga populaarne.
Marie de France'i valmid manitsevad võimuaorganeid ausamalt valitsema ning panevad vaestele hingele, et nad rikkaid liialt ei usaldaks. Kuna Jean de la Fontaine ei olnud omal ajal võimu juures just heas kirjas, siis on arusaadav, miks ta just need Marie de France'i valmid oma kaasaegsete jaoks moderniseerida võttis.
Akvitaania Eleanor'ist on teada, et talle meeldisid nii poeesia kui kirjandus. Nii on ta ise soovinud, et teda tema hauamonumendil kujutataks avatud raamatuga ja see on isegi a. 2024 haruldane. Ka olevat Akvitaania Eleanorile hinge läinud kaunid peod ning tantsukultuuri Bastille' kunstnike aastanäituse teemaks võtmisele oleks ta isegi kahe käega alla kirjutanud.
"Eh, bien... Dansez maintenat!"
5-8 dets. 2024 ESPACE COMMINE
17, rue Commines PARIS 75003
Näitus jääb avatuks kõikidel päevadel kl 14.00 - 20.00
Irina Bellaye kõrval soovitab Nuustaku tähelepanu pöörata ka Belloc Kemmereri tööle "What else? Tournez capsules..." , mis on silmapaistvalt hea näide taaskasutust professionaalse kunstina esitamise võimalikkusest. Dominique Pillet esitab seeriat "On se barre" ning toob lavale grupi keraamilistest hiidtigudest. Silvie Pallez paistab silma eemalt skulptuurina mõjuva teosega, mis lähemalt vaadates koosneb erinevatest teostest , milles on elegantse käsitlusena kasutatud 3D kollaazhi ning nahast ja tekstiilist vormistatud kompositisoone. Elli Drouilleau on pidanud korralikut kinni etteantud teemast, ning tema habras installatsioon võtab enda alla terve ruumi, mille keskmeks on veendunud kapitalistist sipelgas. Maud Livrozet lahkab oma installatsioonis surmatantsu motiivi kui võrduse etaloni.
Ülekaalus on maalikunst ( nii abstraktne kui figuratiivne) ja samas on näitusele valitud nii skulptuure , kineetilisi installatsioone, animatsiooni, eksperimentaalsemaid tehnikaid joonistusest. Näituse ajal on võimalik tutvuda autorite endiga ning reserveerida aeg ateljeekülastuseks.
Veel lugusid käesolevaga haakuvatel teemadel:
Danse Macabre/ Eartheather. Oleg Wiebe ja Karl-Kristjan Nagel Kadrioru Galeriis - Kirjad Nuustakult
August von Kotzebue mõrvalugu , I osa - Kirjad Nuustakult
SURMATANTS- Pariisist pärit menumotiiv hiliskeskaegses kunstis - Kirjad Nuustakult