JYL. Kohtumine Muhumaal. Maalikunstnikuga Pariisist

"Kas maalima peaks seda, mis on näol? Mis on näos? Või mis on näo taga?" Pablo Picasso

Rue Oberkampf, © JYL, õli lõuendil, 146x114 cm , Pariis 2020

JYL (Jean-Yves Lemoing ) https://jylartcom.wordpress.com/peintures/ 

on Pariisis elav ja töötav maalija, Maison des Artistes'i liige. 

Üsna ootamatu on teda leida Muhumaalt Eesti Kunstnike Liidu maalibaasist Nõmmkülas. JYLi kirjutuslaual kitsukeses rehitares on prantsuskeelne Jaan Krossi "Keisrihull" . Eesti autoritest olnud see ainuke romaan, mis JYLi ateljee lähedal asuvas raamatupoes saada oli. Samas on laual veel ka Olaus Magnuse "Põhjamaade rahvaste kombeid" ja Jean-Pierre Minaudier' Eesti ajalugu...

Mida teeb see maalija Pariisist keset Muhu saart? Kuidas ta siia sattus? Kas jälle see Olaus Magnus?

JYL on Pariisis õppinud etnoloogiat ja kunsti. Ja nii Muhumaad kui JYLi huvitab üks filosoofe juba aastatuhandeid piinanud teema, milleks on ... aeg. 

Aeg on iga inimese kõige olulisem ressurss ning tunnitasul ei ole selle teemaga midagi pistmist. Me ei saa aega osta. Me ei saa aega kellegile tagasi anda... Me saame vaid  oma aega ise mõistlikus koguses teistele loovutada ja katsuda elada oma elu nii, et me  seda olulist materjali võimalikult vähe asjatult kaotaksime. 

Seeriat  ajast ja tema kaotamisest on JYL alustanud Pariisi esimese " lukustamise" ajal kevadel 2020. Võrreldes Prantsusmaaga polnud Eestis sanktsioone ollagi. Pariisis ei tohtinud esimese "lukustamise" perioodil minna oma kodust kaugemale kui üks kilomeeter ning sedagi võis teha ainult mõjuval põhjusel. Iga kord kodust väljudes pidi Pariisi kodanik endaga kaasa võtma kirja, kus ta aumehena tunnistas, mis kell ta kodust väljus ja kuhu ta parasjagu teel on. Kui Pariisi elanik  läks apteeki, poodi või kuskile mujale lubatud kohta ilma paberita, siis ootas teda kontrolli puhul trahv 135 €. Kuskil käimine võis kesta vaid tunnikese. Erandkorras said liikuda ajakirjanikud, politseinikud ja meditsiinitöötajad. 

Champ de Mars, © JYL, õli lõuendil, Pariis 2020

Kaotus ajas

JYL maalib  just seda hetke, mil inimesed on oma ajast lootusetult ilma jäämas. See võib juhtuda sabas seistes, see võib juhtuda nutiseadmeid näppides või sotsmeedias uideldes. Inimene on ikka väga osav oma aega kaotama nii tööle sõites kui töölt tulles. Miks inimene kaotab oma aega ja samas kardab nii kohutavalt, et aeg kaob käest? Kardab vananemist, muutuseid ning tunneb nostalgiat varasematesse aegadesse jäänud hetkede pärast? Teadus oskab aega küll mõõta, aga kas aeg on midagi sellist, mis eksisteeriks ka siis, kui üldse mitte midagi olemas ei oleks? Inimene teab, et ta on surelik ning tema sünnile järgneb kord surm. Aeg ongi erinevate sündmuste vaheldumine, mis muudab ja kulutab nii meid kui asju. Ja samas teeb ka targemaks ja paremaks kui me vaid viitsime õppida. Kogu ilutööstus on üles ehitatud hirmule aja ees. 

Inimene on üks väga mugav loom ja sõna ta eriti ei pea. Koroona ajal kodudes kinni istudes unistasid kõik pariislased teatrist, kinost, näitustest. Riik lubas kunstnikke paremini rahastama hakata, sest silmnähtavalt olid kunstnikud ühed vähestest, kellel oli võimalus oma tööd ka sanitaarkriisi ajal jätkata ning üle pika aja hakkas publik mõistma, et  halbadel aegadel on neil vaja nii kunsti kui kunstnikke, sest kunstnike mõtteid elust ja ajast oli huvitav kuulata ning äärmiselt rahustav oli vaadata arvutiekraani vahendusel osade teoste valmimist. Kahjuks kadus idee kunstnike toetamisest 2021 suvel piirangute kaotamisega ning ületarbimisele lõppu lubanud pariislaste puhul peab täna ikkagi tõdema, et teatrisaalid on pooltühajd ja ostumekad on rahvast pungil täis. 

Nation, © JYL, õli lõuendil, 150x50 cm, Pariis 2020

JYLi aja-seeriate juures on huvitav vaadelada, kuidas ajakaotus maalidel kujutatud inimesed transparentseks ning sellest tulenevalt ka anonüümseks muudab.  Kui teil ei ole enam nägu, siis ongi kätte jõudnud anonüümsus. Internetis anonüïmsus puudub. On vaid speudonüümsus ning anonüümseks jäämine on iga ekraani eest istuja kujutelm. Nägudeta kehad on aga oma anonüümsuse lõpuks saavutanud ja sellega JYLi maalidel kollektiivselt väga rahul. 

Maalidel kujutatud figuurid on niivõrd trasparentsed, et mul on tunne nagu ma võiksin ise vaatajana neist läbi jalutada, ilma et nad midagi tunneksid. Ka maalitud maailm nende taga ja ümber võib neid läbida ning nad ei lase end sellest rohkem häirida, kui mõni tavakodanik, kes  kõnniteel libastunud vanadaamile appi ei torma. 

Meie Pariis

JYLi maaliseerial kaduvast ajast on äratuntav minu ja teie kaasaegne Pariis. Pariisi linnapea Anne Hidalgo kiiresti juurde maalitud rattateed koroonaaegses Pariisis, mille suundade segadus meenutab selle aja enda hirme ja ebakindlust.. Agressiivne punane, mis saadab tervet seeriat, näib kandvat endaga kaasas seda ängistust ja valvsust, mida me enne maskide, vaktsiinide, tualettpaberi ja makaronide  taassaabumise igapäevaselt läbi elasime. Tõukerattad, Pariisi rohelised rendirattad, pariislaste kuulus ükskõiksus on JYli maalidel väga hästi tabatud. Tööde pealkirjadeks on erinevad Pariisi tänavad või väljakud, mis omavad iseenesest juba nii Pariislaste kui prantslaste jaoks sümboolset väärtust nii manifestatsioonide näol , kus pea iga pariislane on käinud, kui ka kvartalite näol, kus pariislased päriselt elavad. "Oberkampf", "République", "Nation" , "Bastille", "Boulevard de Charonne" on pealkirjad, mis mäletavad traagilisi sündmusi Pariisi lähiajaloos, kuid kus elumöll iial ei katke, sest nende elanike keskmine vanus on teiste kvartalitega võrreldes noorem. Nende elanike soov ellu jääda, näha oma sõpru, luua midagi teistega koos on suurem inflantsioonihirmust. Koroonaga mõisteti pariislased arvutite ette istuma ning hämmastavalt hulk paare läks sellel ajal üksteisest üldse lahku . JYLi maalidele on  hästi jäädvustatud iga pariislase koroona-aegne üksindus. Vähemalt said pariislased aru, et arvutiekraan ei saa asendada sõpradega jagatud veini kituskesel rõdul ega tuliseid vaidlusi poliitikast kellegi elutoas.

République, © JYL, õli lõuendil, 150x50cm, Pariis 2020

Aeg on meile niisiis meie kõige olulisem tooraine. Me ei saa seda osta, me ei saa seda tagasi anda. Me võime oma aega ainult võimalikult hästi ära kasutada ning anda seda teatud mõistlikes kogustes teistele. 

Rusuvad riided

Tänapäeval on meil kõigil neid palju. Vaid vähesed saavad uhkustada minimalismiga oma riidekapis. 

JYL ei soovinud algselt maalida ületootmist ja neist tulenevaid disainprügihunnikuid, vaid tema esmane soov oli kujutada figuuri ainult läbi rõivaste. 

Inimkeha on neil piltidel esindatud vaid oma riidekapi sisuga. Ta on kohal, aga rõivad on haaranud suure laviinina enda alla kogu maalipinna. Vaene inimene ise on maalidelt riidekuhjade poolt välja tõrjutud ning igavikule vaatavad ähvardavalt vastu vaid tektstiilimäed. Samas on JYL jätnud toonid helgelt pastellidesse suunatud õhuliseks paletiks nagu moetööstuse ettekirjutis moeblogijate seltsi kokkutulekul. 

Tragédie , © JYL, õli lõuendil, 146x97 cm, Pariis 2022

Inimkeha maalidel ei ole, on ainult inimest esindavad rõivad, mille rohkus mõjub meile kõigile painavalt. Selles seerias on hästi tabatud meie ajastu inimese vastuolulisus, kus ta usub, et asju ostes võib päästa planeedi. Piisab vaid rohepesust ning klient tormab rauhmeeli ostlema, et need samad asjad hiljem lihtsalt taaskasutusse ära anda ning heategevusest paar piltigi feissarisse pillata. 

Me ei tea, kes on inimesed, kes on nendel maalidel poseerivate riietega käinud. On nad elus? On nad surnud? Kas nad on olnud õnnelikud või on nende elu raske? 

Nii lendlevad need tekstiilitööstuse tooted inimestest tühjas maailmas. Õhus on ainult riided, meres on ainult riided, murul on ainult riided. Nad ei kata meid enam. Nad on. Parasiitidele sarnaselt on nad inimkonna sellest maailmast välja söönud. Olgu need maalid meile õpetuseks. 

Disparition , © JYL, õli ja akrüül lõuendil, 114x86 cm, Pariis 2022

Figuratiivsus. Elu või surm

Figuratiivse kunsti surma üle on Euroopas vaieldud juba õige kaua. Põhjuse vaidlusteks on andunud figuratiivse maalikunsti ammendumine uute suundade loomisel, figuratiivse kunsti liigne dekoratiivsusiha , millle on pigem loonud Hiina ja Ida-Euroopa uusrikastest klientuur ning võib-olla sellest tulenevalt piiri loksumine siia-sinna elukutseliste maalijate ja harrastusmaalijate vahel. Loomulikult ei ole ka vähem oluline kultuuriinstitutsioonide suhtumine figuratiivsesse kunsti, mille põhjal on paberile või lõendile loodud teos varakult kommertsiks tunnistatud . Õnneks on see suund isegi Prantsusmaa Kultuuriministeeriumist kadumas tänu noortele kunstijaloo doktorantuuri lõpetajatele ning ka osade kunstnike järjest suurema huviga teaduse, teadlaste ja nende uurmimistööde vastu.

Hea figuratiivne maal on Euroopas siiski ellu ärkamas juba mõned kümnendid ning nagu iga kunstiala juures peab figuratiivsel kunstil olema kõigepealt oma mõte, oma filosoofia, oma huvid ja arengud. Tsiteerides Claire Martin'i : 

Maalikunstnik on vahel nagu Descartes , kes ärkab hommikul üles ja saab aru, et maailmas on olemas isegi neid inimesi, kes üldse ei mõtle...

Kohtumine kunstnikuga Tallinnas

JYL on maalinud Muhu baasis juba üle kuu aja ning kuna ta teab, et aeg ei armasta asju, mida me katsume ilma temata teha, siis paneb ta oma maalidesse eelkõige palju aega. Kuu jooksul ei ole kindlasti võimalik maaliseeriat valmis saada, aga  mingit aimu uuest seeriast ehk hakkab juba olema. Teada on, et Muhus on alustanud JYL täiesti uut seeriat...

Muhu Kunstnike Liidu maalibaasis Muhu kunstibaas | Eesti Kunstnike Liit (eaa.ee) töötanud JYL'ile saab Tallinna publik lahkelt küsimusi esiteda Kirjad Nuustaku organiseeritud kohtumisel 

21.juulil 

kl 13.15 - 15.15 

Kokkusaamine kl 13.15 raamatupood REaD ees vanalinnas (Pikk 34) .

Palume hiljaks mitte jääda, sest publikul tuleb hiljem liikuda edasi galeriisse, mille uks ei avane otse tänavale. 

Kohtumist tõlgib Prantsusmaa Maison des Artistes'i liige Ene Jakobi. 

JYL'i atlejee Pariisis asub Pariisi raekoja vahetus läheduses neljandas kvartali. Kontakti saab kunstnikuga võtta läbi tema saidi: 

Peintures – JYL (wordpress.com)

Loos kasutasime maale, mida eksponeeriti 2023 kevadel Pariisi  linna poolt korraldatud ülevaatenäitusel Parc Floral'is. JYLi maale leidub paljudes erakollektsioonides üle maailma

Veel lugemist: 

FR:  Diderot et le temps - Le temps des peintres - Presses universitaires de Provence (openedition.org)

FR: Temps : tout savoir | Philosophie magazine (philomag.com)

EST: Intervjuu: Maaja Hallik ja raamatupood REaD - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)

Shopping: 

Jean-Pierre Minaudier  , Histoire de l'Estonie et de la nation estonienne ,  Editions  l'Harmattan HISTOIRE DE L'ESTONIE ET DE LA NATION ESTONIENNE, Jean-pierre Minaudier - livre, ebook, epub (editions-harmattan.fr)

Jaan Kross, Le fou du tzar  , Editions Robert Laffont Le fou du tzar, roman - Jaan Kross - Leslibraires.fr

Olaus Magnus, Histoire et description des peuples du Nord , Editions Les Belles Lettres Olaus Magnus - Les Belles Lettres

Kallid lugejad! Meie kommentaarinurgad lugude all ei ole avatud, kuna me ei luba siin sotsmeediates populaarsust võitnud kirjalikke kaklusi. Kui teil aga on meile soovitusi, parandusi , märkusi või tekib teil arusaamatu soov meile teha üks epistolaarne pai, siis võtke meiega ühendust läbi kontaktikasti Kirjad Nuustakult (over-blog.com)  

Aitäh! Raamtupood REeD ja Maaja Hallik, Kaie Kal , Tiiu Rebane, Karl Nagel, Marget Tafel, Sulev Vahtra, Marili Sokk, Tiiu Soms, Maison des Artistes