"Les pauvres, les riches et même les seigneurs. Tous, sans leur caleçon, perdent un petit peu de leur grandeur" - Miserables, 1980 , Claude-Michel Schönberg & Alain Boubil, Jean-Marc Natel
Vedeliku Vuplinäitus galeriis Metropol 3.7-20.8.2023
Kuraator ja kujundaja Eneli Luiga
Galerii Metopol, Metropol Shop ja Metropol Kapp on ühendanud maised jõud, et a. 1995 Erki Kasemetsa poolt ellu kutsutud rühmitus Vedelik saaks võtta anuma kuju ning produtseerida linna parima ühisnäituse, mis jääb etteteatamisega külastatavaks kuni 20.augustini Tallinnas Vana-Kalamaja tänava lõpus.
Võimalik, et kunstirühmitus Vedelik on üks Maarjamaa suurimaid kunstiliikumisi üldse ja kes teab, kas te isegi äkki juhuslikult Vedeliku liige ei ole? Vedeliku liikmeks saab iga kodanik, kes tunneb kedagi Vedeliku koosseisust. Nii võib juhtuda, et te tunnete mõnda elanikku planeedilt Maa, kes ise jubaVedelikku kuulub ja selle läbi on teist endastki teie enda teadmata aus Vedeliku liige saanud. Kui palju Vedelikul täpselt liikmeid on, sellele ei tea Vedelik vastust leida. Võimas haare...
Vedeliku Vuplinäitusest galeriis Metropol võtavad osa "vaid" 28 kunstnikku. Nuustaku lugejad leiavad vahel õigusega, et varasemalt on paar kuraatorinäitust Nuustakult peaagu noomida saanud ( Eesti spioon Dorothea - Kirjad Nuustakult (over-blog.com) , Mare Vint . Näitus "Nothing but time" galeriis Goswell Road ( Pariisis) - Kirjad Nuustakult (over-blog.com) , Prantsuse spioon ja Jersey' fondid - Kirjad Nuustakult (over-blog.com) ) , aga eks see ole rohkem sõpruse soolaks, nagu Westmanni väimeeste kooliaegne nägelemine*. Loomulikult peab võrdlema ka erinevatesse näitustesse paigutatud rahalisi vahendeid ning võrdusest seisavad erinevad kuraatorid ja ja kunstnikud selles osas üksteisest kaugel.
Kujutagem vaid ette, mida võimast suudaks korda saata kuraator ja kujundaja Eneli Luiga ja Vuplinäituse 28 kunstnikku, kui neil oleks sama näituse tegemiseks finantseeringut tühised 40 000€ ?
Kultuuriministeeriumi nulleelarve
Kuna Kultuuriministeeriumis käib hetkel kõva rebimine nulleelarve moodustamiseks, siis galerii Metropoli Vuhvlinäitus on kõik Kultuuriministeeriumi unistused täitnud. Eeskujulikult nulleelarveldades on Eneli Luiga kureerinud ja kujundanud näituse, mida Pariisi Galeries pour tous Tallinna külastanud liikmed hetkel vaieldamatult pealinna parimaks näituseks tunnistavad.
Jääb vaid loota, et Kultuuriministeerium ei unusta anda preemiat neile organisatsioonidele, kes nulleelavre ideest kohe kinni haaranud ning minitseeriumi plaanid selles osas juba ette ära täitnud.
Arte povera! Jätkusuutlik sa olema pead, kuniks surm ei arva teisiti
Ministeeriumis on väga populaare kasutada terminit "jätkusuutlik" . Metropoli galerii tegevuse kõrvalt kunstikommuunis elavad kunstnikud on suutnud aastaringi tegutsevat galeriid ja ateljeesid Kalamajas pidada juba 15 aastat jutti ning on seega kõige vanem ja kõige pikemalt samal kohal tegutsenud kunstikommuun Tallinnas. Niiisiis on tegu väga jätkusuutliku ettevõttega, ning suur osa kommuuni liikmetest on siiani elus. Kunsti puhul on üldiselt kummaline öleda "jätkusuutlik", sest eks kunst elab meist kõigist kauem. Sama ei saa öleda kõvasti doteeritud disianistuudiote kohta, mille tegevus saab tavaliselt otsa Euroopa toetuste lõppemisega firma pangaarvelt.
Kui üldsus arvab, et Metropoli galerii näol on tegu väga alternatiivse kunstiga, siis pigem vaidleks siin vastu ja peaks nii Metropoli kui Vedelikku arte povera ausateks pärijateks. Kui see Itaalias 60ndate lõpus alanud kunstivool tekkis popkultuuri ülistava popkunsti vastukaaluks, siis võib ka Metropolis leida vastuseisu või isegi armastusväärset lõõpimist tänapäevase marketingi, trabimis- ja rikkuskultuse vastu. Arte povera on näiliselt vaene vaid visuaalselt. Ta sunnib vaatajat kunstiteoses osalema, paneb näitusekülastaja aju tööle ja tema ees peavad taganema kõik kurjad salakavalused**. 60 a. hijem võiks selles osas Vedeliku näitust isegi täiesti ausalt akadeemiliseks pidada.
Taaskasutus
Jälle midagi, millega tabada linnainimese hinge. Kes siis ei ole arutanud paar aastat tagasi toimunud kahe ministeeriumi toetusel tehtud rändnäitust, mille raames rändas üks fotonäitus Viru Keskusest Euroopa Majja ja mille käigus sai iga külastaja juurde toota digiprügi, et endast ja näitusest üks amatöörfoto intsasse visata. Mõtlevatele külastajatele jäigi arusaamatuks, miks peaksid teksadest tehtud padjapüürid maksma rohkem kui antiikkapp või kasutatud jalgratas? Vuplinäitusel on aga kõik väga aus selle sõna kõige otsesemas mõttes: Erki Kasemetsale kuulunud varudest on iga Vuplinäitusel osaleja saanud endale lähtematerjaliks Nõukogude Liidu viljakate tingimuste parimal eeskujul toodetud koledad alukad ( A/S LOKSA ELTA).
Kas selline trussiku-teema on üldse aktuaalne? On. Käsi püsti, kes täna ilma alukateta linnas patseerib?! Viksides maha näituse kuraatoriteksti, saab öleda, et oleme nüüdseks jõudnud küber-trussikuteni, mille värvlisse õmmeldud elektrooniline bioadnur on lakkamatult kontaktis nahapinnaga ning mõõdab vererõhku, pulssi ja muid kandja elumärke.
Vuplinäitusest galeriis Metropol võtavad osa jägmised autorid: Sven-Erik Stamberg, Eva Vint, Mauri Gross, Kärt Aru, Katrin Kull, Erki Kasemets, Eneli Luiga, Sorge (Margust Tiitsma), Habe (Matti Suurorg) , Marge Viirg, Andrij Bojarov, Indrek Vesiloik, Marge Laast, Taave Tuutma, Katrina Sepp, Meeland Sepp, Kätlin Piile, Triiu Jürves, Kaarel Kütas, Maie Pärtna, Pille Vassar, Angela Õunapuu, Kristin Juusu, Mari Prekup, Karin Link, Alar Teras, Meelis Salujärv ja Vedeliku moemaja.
Näituse külastamiseks on kõige taibukam kõndida Vana-Kalamaja tänava lõppu ja sildi all "Galerii Metropol" viisakalt uksekella anda. Kui keegi ukse avab, siis viib teile näitusetuuri läbi raudselt mõni tuntud kunstnik isiklikult. Sissepääs tasuta.
/image%2F6456076%2F20230725%2Fob_931f32_82ee5302-b448-4001-a6e5-e923d08ada19.jpeg)
...
Kuna meil ikka palutakse ehitada seda va kultuurisilda Tallinn-Pariis ja Pariis-Tallinn liinil, siis lõpetuseks katkend jaanuaris valminud absurdinovellist "Trusskikumuuseum", mille esmaesitlus toimus Pariisis kunstifestivali Private Choice raames talvel 2023. Absurdinovell, nagu igasugune absurd üldse, põhineb loomulikult tõestisündinud juhtumitel ning novellis kujutatud tegelased on kergesti tuvastatavad:
"TRUSSIKUMUUSEUM
/...I-phone ütles, et meie kodus baarikapi taga kössitav minister oli terve päeva pressilt kõvasti tähelepanu saanud, sest ta oli ühte selg ees tema kõrval kummardunud naisajakirjanikku püksikummist tõmmanud.
See on ju teada värk, et iial ei tohi ministrile selga keerata! Eriti sellise ministri puhul, kes vaevleb alusfiilia käes... Nii kui ta mingitki alukat kuskil näeb, tuleb talle peale kange tahtmine aluspükse kummist kõvasti tõmmata kuni see kiljatava laksuna pepule tagasi vihiseb. Naisajakirjanik ei olnud ministri patoloogiaga kursis, võttis seda zhesti väga isklikult ja tegi alukajuhtumist kohe riikliku skandaali... Kui ta ainult oleks korrakski saanud näha ministri kabinetti! Maast laeni alukaid täis! Ministeeriumis oli ministri vaevuse ja tema turssikukollektsiooniga kahjuks kursis vaid koristajamutt, kes kutsus ministrit hellitavalt boxer-man'iks.
Pressist väntsutatud ja oma naise poolt päevapealt hüljatud minister otsustas ministeeriumist lahkuda koos oma väärtusliku alukakollektsiooniga ning uute visoonide lootuses luua tuleviks üks korralik trussikumuuseum.
Kooselu ministriga kulges meil üsna rahulikult, ainult aluspükse ei tohtinud kuskile vedelema jätta- minister konfiskeeris nad kohe. Me panime tähele, et ta ei võtnud mitte kunagi kandmata alukaid, vaid ikka ainult neid kantuid...
"See on elukogemus, mis mind muuseumi jaoks huvitab. Igal alukal on oma lugu! Aga mis lugu võiks olla alukal, keda kantud ei ole? ", filosofeeris minister.
Tal oli õigus. Õhtuti söögilauaümber istudest arutasime me tihti tulevase muuseumi asju. Probleeme rahastuse leidmisega jne.
"Alukas, see on tähtis asi! Alukaid ei ole näha, aga kui mees on ilma alukateta, siis tal ei ole hea olla... Trussikud, see on peamine! Enesekindlus, kindlustunne... Kas te olete kunagi katsunud pidada mõnda kõnet ilma trussikuteta? Või minna tähtsale õhtusöögile ilma alukateta? Anda loengut ilma alukateta? "
Ministril oli kõigs. Alukad see on peamine! Meie ühiskonna alustala. Alukad on nähtamatud, aga kui nad ei ole seal, kus nad peavad olema, siis võib see ühe mehe rivist ikka täitsa välja lüüa... /"
Prantsuse keelest eesti keelde tõlkinud Kalle Soms.
* Eduard Vilde menuteoses "Pisuhänd" tuletab härra Piibeleht härra Westmanni lipitsevale väimehele meelde, et nad koolis ikka pigem kaklesid.
** "...tema ees peavad taganema kõik kurjad salakavalused" on eestikeelne tõlge Tallinna Raekoja all paiknevalt raidkivilt, mis valmistatud 17.saj. alguses ja mille alamsaksakeelne tekst just selle lausejupi Õigusjumalanna jalge ees vaatajani toob.
Aitäh! Taave Tuutma, Sandra Jõgeva, Pirvate Choice, Maison de la Poésie , Philippe Maître, Flavia Raddavero
Veel lugemist:
Tasakaaluks lugemist ka ühest Eestis asuvast ministeeriumist Sõgelite saaga. - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Kalamaja pulssi saab mõõta ka sellest suveromaanist Sandra Jõgeva lühiromaan "Üks päev aastal 0" - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Kallid lugejad! Meie kommentaarinurgad lugude all ei ole avatud, kuna me ei luba siin sotsmeediates populaarsust võitnud kirjalikke kaklusi. Kui teil aga on meile soovitusi, parandusi , märkusi või tekib teil arusaamatu soov meile teha üks epistolaarne pai, siis võtke meiega ühendust läbi kontaktikasti Kirjad Nuustakult (over-blog.com)