Overblog
Editer l'article Suivre ce blog Administration + Créer mon blog

DANSE MACABRE/ EARTHEATER Kadrioru Galeriis (Vesivärava 50, Tallinn) 08.03-01.05.2022 

Idee: Jana Wiebe 

Kuraator: Tiiu Rebane

Maaliseeriad: Karl-Kristjan Nagel ja Oleg Wiebe 

DANSE MACABRE/EARTHEATER. Just sellise pealkirja on pannud oma maalinäitusele Karl-Kristjan Nagel ja Oleg Wiebe Kadrioru galeriis. Meil tekib kohe küsimus, et ega ometi siin nüüd tegu tõusiklikkusega ole? Mitmed Eestis asuvad ettevõtted kasutavad ju "French washingut" oma kasumi suurendamiseks ära... Olgu tegu siis shokolaadi, aluspesu või isegi lauljakarjääriga.  Või on tegemist viitega sellele, et esimene "Surmatantsu" motiiv on tehtud Prantsusmaal ( SURMATANTS- Pariisist pärit menumotiiv hiliskeskaegses kunstis - Kirjad Nuustakult (over-blog.com) ) ? 

Aga ei seda ega teist.  Näituse pealkiri on võetud  postromantismi esindaja Camille Saint-Saënsi samanimelisest oopusest "Danse macabre". Oleg Wiebe maaliseeria "Danse macabre" on mõjutusi saanud ka Fracisco Goya tellimustööst "Carlos IV perekond"

DANSE MACABRE/EARTHEATER Kadrioru galeriis , plakat Oleg Wiebe

Pariisi kommuun

Pariisi kommuuni ajal viibis Saint-Saëns Inglismaal. "Paris is always a good idea" ei pidanud noil aastal paika:  pariisilaste tööpäev oli 11 tundi pikk, pooled Pariisi elanikud elasid tohutus palgavaesuses. 1870 talv tõi näljahäda ning kirik süüdistas prantslasi ohvriterohke Preisi sõja kaotamise puhul, tuues põhjenduseks, et see olla jumala kättemaks Prantsuse revolutsiooni eest. Verise nädala jooksul hukkus Pariisis 6500 kodanikku. Esimest korda ajaloo jooksul hakkas konfliktist osa võtma isegi fotomontaazh, tuues nõnda kommunikatsioonisõtta täiesti uue tehnika.

Varakevadel valiti Prantsusmaa Kunstnike Liidu presidendiks patsifist Gustave Courbet. Kunstnike Liit kirjutas endale uue põhikirja, milles lubas edaspidi promoda ainult teoste autoreid, mitte teose tellijat või publitseerijat. Kaotati kunstinõukogud, tsensuur. Uuendusliku ettepanekuna käidi välja ka kõikide riiklike tellimuste eest saadud raha jagamine võrdselt kõikide kunstnike vahel. Kujutage nüüd ette, kui KKEK otsustaks, et Veneetsiasse ei lähe- raha läheks jagamisele kõikide eesti kunstnike vahel ja KKEKi ettepanekuga liituksid nii Kulka kui Kunstihoone? Nii et jah, Courbet sai kommuunimise eest hoopis kuus kuud vanglakaristust ja suri eksiilis. 

Pariis oli varemetes. Maha põletati Louvre'i raamatukogu (hävis umbes 200 000 teost ja käsikirja), Tuileries' palee, Palais Royal, justiitspalee ja üldse tohutult palju elamuid. Mai lõpus 1871 suruti ülestõus armee poolt maha, kuid kodusõja haavad jätkusid- ülestõusust osavõtjad saadeti sunnitööle ja amnestia said nad alles 1880. (Kes soovib, võib vaadata fotosid Pariisist mais 1871 fotoalbumist "Ruines de Paris" , Prantsusmaa rahvusraamatukogu on ühe originaaleksemplari siin digitaliseerinud [Recueil]. Ruines de Paris, Mai 1871 | Gallica (bnf.fr) )

 

Karl-Kristjan Nageli maal "Julmus" näituselt "Danse macabre/Earththeater" Kadrioru galeriis. Õli lõuendil/ a. 2002/ 170x140cm. Foto: Tiiu Rebane

Claire Martin arvab irooniaga, et kommuuni alguses oli ka kasulikke ohvreid: nii nagu  tanapäevalgi, lõpetavad sõjakolletes kõigepealt tegevuse moeblogijad... Pariisi kommuuni saabudes peatasid üksteise järel alles hiljuti tegevust  alustanud moeajakirjad. Aga tagasi sümfoonilise poeemi juurde...

Henri Chazalis 

Saint-Saënsi "Danse Macabre" esimest versiooni saadab tekst (  Danse macabre / paroles de Henri Cazalis ; musique de Saint-Saëns | Gallica (bnf.fr) ), mille autoriks on Henri Chazalis. Saint-Saëns'i sümfooniline poeem valmib 1874. Selle aluseks aluseks ongi Chazalis'i poeem pealkirjaga "Egalité, fraternité" ( "Võrdsus, vendlus") . Chasaliz oli õppinud juurat ja lõpetanud meditsiini... Luules peame me teda sümbolistiks. Peale Pariisi kommuuni tsensuur karmistub. Revolutsioonist, vabadusest või võrdsusest vabalt kirjutamine on sama lihtne kui tänasel Venemaal sõjast või agressioonist rääkimine. Teades Pariisi kommuuni põhjuseid ja tagajärgi, võib seda 1872 kirjutatud poeemi hoopis teisiti lugeda . Toome siin ära ka ingliskeelse tõlke Danse macabre | Song Texts, Lyrics & Translations | Oxford Lieder

Karl-Kristjan Nagel "Kuu leiab süüdlase, I-III" ("Metall", "Vesi", "Kurttummus") , õli, pinotex, akrüül papp/ a.2001 / 3x170x137 cm. Foto: Tiiu Rebane

 

 

 

Härrad ja daamid! Ilma igasuguse üleminekuta juhatame sisse intervjuu! Siin ta on! Lühike intekas kunstist ja elu mõttest. Vastavad kunstnikud Karl-Kristjan Nagel ja Oleg Wiebe.

KN: Kas te mäletate, millal te kõige esimest korda kuulsite Tallinna "Surmatantsust" ja millal seda esimest korda nägite? 

Karl-Kristjan Nagel: Ei mäleta. Küllap lapsepõlves käisin emaga vaatamas ja imetlesin mõnest kunstiraamatust. Kunstnikust isa see maal vaevalt oleks tõmmanud sedavõrd- täiesti ebahuvitav teema. Kunstnikust vanaisa oli II maailmasõja veteran, kel surmast ammu kõrini. 

Oleg Wiebe: Prados Goya** maali "Carlos IV perekond" ees seistes meenus motiiv Camille Saint-Saënsi teosest "Danse macabre" - see oli selle kompositsiooni käivitajaks. Rühm erinevas vanuses inimesi, kes on sotsiaalselt tipus ja sama haavatavad, sama surelikud kui kõik teised. Paljud on väga kiiresti ja jäljetult kadunud . Goya ise nende taustal on jätnud püsivamad jäljed. 

Detail Oleg Wiebe maaliseeriast "Danse macabre" Kadrioru galeriis. Foto: Tiiu Rebane

KN: Mida te Notke "Surmatantsust" siis mõtlesite? 

Karl-Kristjan Nagel: Mida võib laps mõelda surmast? Küllap tundsin õudust ja mõistmatust, miks peaks luukeredele andma elavatele inimestele kuuluvad kommunikeerumisvõimed? Aga analoogiliseid hoiatavaid ning õpetlikke stseene on kogu kunstiajalugu täis. Notke versioon lihtsalt esitab surma kui suurt ja monumentaalset seeriakonspiratsiooni. 

Oleg Wiebe: Ma ei mäleta, millal ma seda maali esimest korda Nigulistes nägin. Ilmselt Tallinnas õpingute ajal. Igal juhul ei tundnud ma seda, mida täna tunnen. Konkreetse seose Notke maaliga leidsin alles oma kompositsiooni kallal töötamise käigus. 

KN: Kõik surmatantsud maailmas räägivad võrdusest. Tihti unustatakse see "Surmatantsu" maalist rääkimisel täitsa ära.  Euroopa räägib ka palju võrdusest. Me kõik räägime. Näiteks võrdsetest palkadest, haigekassast kõigile (mida Eestis kunstnikel ei ole). Miks me seda võrdsust siis endiselt ei saavuta? 

Karl-Kristjan Nagel : Notke maali saab hea tahte korral tõlgendada ka kui suurepärase kiriku ülemvõimu ja murdumatu klassiühiskonna ülistamisena. Surm naerab meile ülevalt näkku ja see on ülikute poolt tellitud surm. Notke oleks pidanud võib-olla maalima teistsuguse töö, seetõttu olemegi rahvana tema maali ahelates olnud kõik need viimased sajandid. Selles mõttes kui sa oled kõigi õigusteta alamklassi kunstnik ehk mittekeegi, siis tasub juba lugeda Catsaneda või kodumaise ravitseja Viilma raamatuid, mis näitavad teed välja sellisest surnud ringist.*

Oleg Wiebe: Minu arvates hõlmab Totentanzi [1] idee eksistentsiaalset võitlust surma ees. Võimalus hinnata oma tegusid, enda jäetud jälge, mitte sotsiaalset positsiooni. See meenutaski mulle Totentanzi [1] kompositsiooni Goya** maalil. 

KN: Mis on elu mõte? 

Karl-Kristjan Nagel: Saavutada vabadus sellisel määral, et suudad ise endale soovitud elukeskonna luua.

Oleg Wiebe: Tunnista oma saatust, ära kao jäljetult. 

KN: Kellele on vaja kunsti? 

Karl-Kristjan Nagel: Sellele, kes näeb kunstis mingit enda jaoks olulist väärtust. 

Oleg Wiebe: Kellelegi pole kunst vaja, kuid ainult kunst teeb meist inimese. 

KN: Kas Saksamaal on raske kunstnik olla? 

Oleg Wiebe: Ma arvan, et olla aus ja kriitiline kunstnik on igal pool ja igal ajal väga raske. Kunsti ausus ei sobi hästi tapeetide, moeröögatuste ja poliitiliste ettevõtetega ning see on peaaegu alati räpane. 

KN: Eestis arutatakse kunstnikutasude üle juba kümme aastat. Kuida Saksamaal kunstnikke tasustatakse? Kas kunstnikul on haigekassa ? 

Oleg Wiebe: Paljud kunstnikud Saksamaal elavad eksistentsi piiril. Kunstnik ei saa luua ilma sõprade, sponsorite ja perekonnata. Riigitoetused on bürokraatlikud ja paljudele tingimustele allutatud- kriitilist kunstnikku kiusatakse e. ahvatletakse kiusatusse. Üks erand: koroonapandeemia teisel aastal sain esimest korda 30. aasta jooksul oma projektile Saksamaa riigilt ebabürokraatlikku toetust***. 

Kunstniku sotsiaalkindlustus koos ravikindlustusega on Saksamaal kunstnikele hea abimees, kuid seda on raske saavutada ja sellest miinimumsissetulekust võib iga hetk ilma jääda. 

Üldvaade näituse "Danse macabre/ Eartheater" installeerimisest Kadrioru Galeriis. Foto: Tiiu Rebane

 

Pekki! Jälle läks meelest ära kunstnike käest küsida, et kuidas säilitada rahu maailmas? Aga nüüd saavad tähemärgid varsti niikuinii otsa, nii et toome siin ära hoopis näituse kuraatori Tiiu Rebase lühitutvustuse autorite kohta: 

Oleg Wiebe on südinud Talas-Tal's, Kirgiisias, volgasakslaste perekonnas.

Lõpetas  a.1991 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ( ERKI, nüüd EKA) , juhendaja prof. Ando Keskküla. 

Alates a.1991 elab ja töötab vabakutselise maalikunstnikuna Kölnis, Saksamaal.  Oleg Wiebe (oleg-wiebe.eu) 

Karl-Kristjan Nagel on kunstnik, kes alustas õpinguid Eesti Kunstiakadeemais 1990. aastate keskpaiga uue ekspressionismi teise laine ajal. Üle 25. aasta on Nagel oma töid esitlenud jälgides oma vanaisa ja isa maalikooli alates impressionistlikust maastikumaalist, selgest värvikasutusest ja metafüüsilisest komposistioonitajust. Paljud Nageli maaliseeriad dokumenteerivad filosoofiaid ja autoreid tervise ning vaimsete praktikate väljal. Ta esitleb nii geopoliitilise konflikte kui ka valitud näiteid maailma kultuurist, filmidest ja muusikast. Aastate jooksul on Nageli abstraktne ja agressiivne maalistiil vaheldunud realistliku ja kujundlikumaga. Karl-Kristjan Nagel | Nagelid 

DANSE MACABRE/EARTHEATER (maal.ee) 

 

 

*06.04.1871 publitseerib maalikunstnik Gustave Courbet' Pariisis kunstnike manifesti, mis nõuab, et kunstnik oleks oma loomingus vaba ning et institutsioonid, tellijad ja tsensuur neile kogu aeg pinda ei käiks. Ka Notke tegi ainult tellimustöid... Keskaegne ateljee ei olnud koht, kus kunstnik maalis uhkes üskinduses. Pigem oli tegu äriühinguga,  mis teostas nii skulptuuride, vaipade kui maalide tellimusi. Courbet' kasutab Pariisi kommuuni ajal publitseeritud kunstnike manifestis väljendit "luxe communal" ehki siis "kommunaalne luksus". Kunstiajaloolased vaidlevad tänaseni, et mida selle all tollal üldse mõeldi? Kas ühiskondlikku ilu? Ühist luksust? Eesti kunstnikud lahterdavad end tänapäeval tihti sõna alla "mittekeegi". See nõuaks omaette uurimustööd, sest sama ei tee näiteks kunstnikud Prantsusmaal, kelle positsioon ühiskonnas tundub olevat parem. Laulva revolutsiooni ajal olid kunstnikud Eestis väga olulisel kohal... Üldiselt on revolustioonide ja vabadusliikumiste ajal kunstnikel alati oluline koht. Millal algas see periood, millest alates hakkas kunstnik Eestis end tundma inimesena, kellel ei ole teistega samad õigused? Miks ühiskond pöörab pilgud kunstnike poole alles siis kui tankid juba ukse ees? Kunstiajaloolased! Siin on teile närida kont, millest jätkuks isegi mitmeks uurimustööks. 

** Kui Francisco Goyast a.1789 Hispaanias õukonnakunstnik saab, on Prantsusmaal revolutsioon juba alanud. Mitmed 19.saj. kunstikriitikud näevad 1801 valminud Goya maalis "Carlos IV perekond" varjatud kriitikat monarhia vastu ja neile tundub, et kuninglik perekond on sellel maalil kujutatud kui mingi suva kaupmeeste pere. Goya on eeskuju võtnud Diego Velazquezi maalist "Las Meninas" ja lisanud maalile  "Carlos IV perekond" ka oma autoportree ning tüki raamile tõmmatud lõuendit. Goya on sellel maalil vasakult teine ja ainuke figuur, kelle peale valgus ei lange. Loomulikult on Goya sellel maalil olevatest inimestest tänapäeval kõige tuntum.

*** Saksamaa oli üks esimesi riike ELis, kes otsustas koroonapandeemia ajal toetada absoluutselt kõiki autoried ja vabakutselisi loovtöötajaid hoolimata nende sissetulekust. Lisandusid veel teisedki toetusprogrammid vabakutselistele loovisikutele. 

1. Totentantz - surmatants . Sama nime kannab ka Liszti sümfooniline poeem "Totentanz", mis valmis 1849. Liszt olla inspiratsiooni saanud Hans Holbeini puugravüüridest. Huvitav on muidugi märgata, et samuti ohvriterohke Veebruarirevolutsioon toimus Pariisis 1848... 

Kasutatud tekstid: 

Pildisõda Pariisi kommuuni ajal :La Commune, le vrai, le faux et la photo (franceculture.fr)

La Commune de Paris, plus grand martyre de civils d'Europe ? Idée reçue n°3 (franceculture.fr)

La Commune de Paris, révolution féministe ? Idée reçue n° 4 (franceculture.fr)

La Commune de Paris, une révolution prolétarienne et radicale ? Idée reçue n°2 (franceculture.fr)

Gallica BnF toob siin ära Camille Saint-Saëns'i & Henri Cazalis 'i "Danse macabre" teksti ja noodid Danse macabre / paroles de Henri Cazalis ; musique de Saint-Saëns | Gallica (bnf.fr)

Siit leiate Henri Chazalisi "Danse macabre'i" ingliskeelse tõlke Danse macabre | Song Texts, Lyrics & Translations | Oxford Lieder

Vaatamist:

Lühike Prado muuseumi video Goya maalist : Goya en Madrid: La familia de Carlos IV, Museo del Prado - Bing video

Veel lugemist: 

Kuidas Pariisi kommuun Pariisi ooperi skulptuurid päästis: Kunstiskandaal Pariisi ooperis - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)

Kas Notke rääkis prantsuse keelt? SURMATANTS- Pariisist pärit menumotiiv hiliskeskaegses kunstis - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)

Partager cet article
Repost0
Pour être informé des derniers articles, inscrivez vous :