Overblog
Editer l'article Suivre ce blog Administration + Créer mon blog

Kui Prantsusmaa president Macron a. 2017 Putini Versailles's väga suurejooneliselt vastu võtab, on Putin Euroopa ajaloo juba ümber kirjutanud ning soovib sellest teistelegi teada anda. Oma kõnes viitab Putin Prantsusmaa ja Venemaa pikaajalistele suhetele ning toob näiteks "Venemaa Anna", kes olnud Prantsusmaa kuninganna. 

Ukrainlased vihastavad ja ütlevad, et tegu on Ukraina Annaga. Loomulikult pretendeerib Annale ka Valgevene... Kummaline on see, et Rootsi pole vaidlusse sekkunud, kuigi võiks. Anna ema oli rootslanna. 

Ajaloolased täpsustavad, et Kiievi Anna puhul räägime me ikkagi ajast, mil nimetatud territooriumid selliste kirjadega ei eksisteerinud. Kui alustada Prantsusmaast, siis isegi peale Merovingide ja Karolingide dünastiate räägime me endiselt Frangi riigist. Veel sadakond aastat tuleb oodata riigipead, kes end Prantsusmaa kuningaks tituleerib.  Kiievi suurvürstiriik oli muidugi olemas, nii et jätme Anna selles jutus siis ikka Kiievi Annaks.  Euroopas  on alanud XI sajand. 

Frankide kuningas Henri I ja Kiievi Anna sõlmivad abielu. Koopia XIV saj. manuskriptist (Chroniques de France , British Library kogus) Illustratsioon: Parisian Illustrators

 

Mathilda ja Mathilde

Frankide Henri I (1008-1060) pühitsetakse n. ö. kaaskuningaks a. 1027. Tema isa Robert II on siis veel elus. Troonipärija kuningaks pühitsemine "vana" kuninga  valitsemisajal on tollal täiesti tavaline. Sellega püütakse vältida edaspidiseid kaklusi teiste laste või mõne onu vahel, kes tahaks kindlasti ka frankide kunniks saada. Henri I ema Constance näiteks Henri'd kuningana ei toeta ja sooviks troonil näha hoopis oma nooremat poega.

Kuningas Robert II sureb a.1031 ning Henri I peab nüüd tõsiselt mõtlema järeltulija peale,. Naaberriigi keisri Conrad II saadaksegi kaubale ja Conradi ainus tütar Mathilda kihlub frankide kuningaga. Mathilda abieluni ei jõuagi, sest kaks aastat peale kihlumist 7-aastane Mathilda sureb ja Henri I abiellub  võib-olla juba samal aastal ühe teise Mathilde'iga (~1024-1044) . Uus Mathilde sünnitab a. 1040 tütre, kuid neli aastat hiljem surevad nii ema kui tütar tõenäoliselt mingi epideemia tagajärjel nädalase vahega. A. 1044 on Henri I lesk ja troonipärijat pole. 

Uut pruuti on raske leida. Naaberriikidega on Henri'l liiga lähedased veresidemed ja kirik võib abielu seetõttu annuleerida. Liiga madalat aadlikku kuningas Henri I endale naiseks ei saa võtta, sest siis võiks opositsioon võimu legitiimsuse kohta kõikvõimalikke kahtlusi aadli südamesse puurida ning troon ei oleks järeltulijatele kindlustatud. Aadel on niikuinii kuninga ema Constance'i ässitusel juba 1031 ülestõusu korraldanud ja suhted kohalike hertsogiriikidega on keerulised. Uus pruut leitakse Kiievist. 

Kiievi Anna 

Anna vanaema Olga on ristiusu vastu võtnud ja Anna vanaisa on Kiievi vürtsiriigi ristiusustanud Vlodimir**. Kui Vlodimiri valitsusajal Kiiev põlema läheb, siis on Kiievis kokku 700 puust kirikut. Vlodimir laseb 400 uuesti ehitada ning alustab ka Püha Sofia katedraali ehitamist, mida te nüüd kõik telekast üsna tihti näete.  Anna isa  on Kiievi vürst Jaroslav Tark*, kes räägib vabalt viite keelt. Anna ema on rootslanna. (Mõni ajaloolane võiks ka variandid välja pakkuda sellest, kuidas rootslanna Kiievisse toodi?  ). Tõenäoliselt räägib ka Anna mitut keelt ning oskab lugeda ja kirjutada. 

 Abielu saab frankide kuninga Henri I ja Kiievi Anna vahel teostada ilma usuvaidlusteta, sest kiriku lõhestumine toimub alles a. 1056 ja Anna abiellub  a.1051. Napilt enne usujama!

Kiievist käivad Annat ära toomas kaks frankide kõrgemat kirikuisa. Anna reis Frankide kuningriiki kestab kaks kuud ja teada on, et ta liigub läbi Krakowi, Praha ja Regensburgi, et jõuda pulmadeks Reimsi linna. 

Kui Anna Kiievist lahkub, siis on Püha Sofia katedraal peaaegu valmis ehitatud. Ja kui ta Frankide kuningriiki jõuab, siis käib Pariisis Cluny kloostri uuenduskuur ja käsil on ka Saint-Germain-des-Près kiriku renoveerimistööd. Valitseb endiselt romaani stiil. Anna spirituaalsete himudega äi on veetnud Pariisis asuvate kloostrite ja kirjutajate tõttu pealinnas rohkem aega kui eelnevad frankide kuningad. Seetõttu on renoveeritud ka Île de la Cité' l asuv kuningaloss. Tõenäoliselt jagavad kuninglikud abikaasad aega Etampes' i , Senlis'i ja Orléans'i vahel... 

Pere ja kodu. Ja kriminurgake

Abielu Annaga osutub edukaks ning toob troonipärija ja veel kolm last. Siin nad on: Philippe, Robert, Emma ja Hugues. 

Huvitav on märkida, et Anna toob frankide juures  laiemalt käibele nii oma eesnime kui ka troonipärija Philippe'i nime, mida varasemalt on kohata ainult Bütsantsi impeeriumisse kuuluvatel aladel. 

Philippe I (1052-1108) pühitsetakse kuningaks 1059 ja ta on siis vaid 7-aastane. Juba järgmisel aastal isa Henri I mürgitatakse. Lapsest kuninga asemel valistevad riiki nüüd tegelikult tema ema Anna, Reims'i piiskop ja Flandria krahvist onu.  Arvatakse, et Anna tõmbub koos lastega Senlis'i linna kus asutab enda kaitseks ja oma abikaasa mälestuseks a.1060 Saint-Vincent'i kloostri. Senlis'is asub  tõesti üks kuninglik residents ja Annal on selles piirkonnas ka veiniistandusi, aga tegelikult me ei tea, kas Anna ikka veetis kogu selle aja Senlisis..

Ajakiri Kroonika jumaldaks Annat ja Raouli

Kuninga lesest oleks viisakas kuskile kloostrisse tõmmata ja ilmalikku ellu end mitte segada. 

Prantsusmaa kuningate kroonikad järgnevatest intsidentidest ei kirjuta, sest see pole eriti viisakas. Anna abiellub uuesti! Võib-olla abiellub ta kiirustades, sest ei soovi oma eksmehe õemehega abiellu heita. Kuningriiki kaasvalitseb ju ka Flandria krahv, kes on abielus kuninga tädiga. Trooni peale krahv ei sülitaks. Trooni kindlustamiseks  iseendakesele oleks Flandria krahvi poolt hea käik oma seaduslik naine ellimineerida ja Anna naiseks võtta... Anna näeb võib-olla ohtu ette ja abiellub hoopis temale südamelähedase Raouliga, kes õukonnas juba aastaid olulist rolli mänginud. 

Raoul de Crépy on sõdinud  kuningaga opositsioonis olnud aadlike poolel juba Anna äia Robert II vastu. Vangi langedes on ta tõelise poliitikuna hoopis poolt vahetanud ning ostustanud edaspidi tugevdada oma valdusi Champange'is . Raouli kohta räägitakse, et ta olla üldse soovinud preestriks saada, aga siis kuulnud, et tuttavas peres on saadaval üks rikas ja noor lesknaine. Võib-olla kirikuelu Raouli nii väga ei tõmmanudki,. Silmnähtavalt oli tal huvi poliitika vastu ning oma poliitiliste ambitsioonide täitmiseks läheb vaja vahendeid e. finantsi. Niisiis valib Raoul kirikuelu asemel rikka pruudi. Peale viienda lapse sündi saab Raoulist lesk, kuid silmapiirile kerkib üks uus kaasavara ja tema omanik Aliénor. Raoul abiellub Aliénoriga,  ajab asju õukonnas ja on jõudnud sotsiaalsel redelil täitsa kõrgele. 

 Aga siis, aga siis...  Frankide kuniganna , kellega Raoulil on kirikuisade sõnul liigagi lähedased suhted, jääb leseks.  Saadaval on kuninganna isiklikult ja Raoul, vaeseke, on ju abielus. Lahutust sel ajal ei eksisteeri, kuid  võimalused abielu annuleerimiseks on põhimõtteliselt olemas. Raoul süüdistab oma abikaasat Aliénori  truudusetuses, ütleb temast avalikult lahti ja abiellub lesestunud  kuningannaga. 

Legendi järgi jalutas Kiievi Anna Senlis'i metsas  kui Raoul de Crépy ta pantvangi võttis ning abielluma sundis. On ka muidugi võimalus, et see on neil ainuke viis enam-vähem legaalselt abiellu heita. Annast ei oleks olnud viisakas uuele abielule "jah" öleda. Naiste röövimised lihtsalt kaasavara saamiseks olid muidugi ka populaarsed... Samas käisid jutud, et Anna ja Raoul olid päriselt väga armunud ja seda juba kunigas Henri I eluajal. Kirikuisadest on jäänud maha murelikku kirjavahetust sellel teemal ning manitsevaid märkusi Anna käitumise kohta, kus soovitakse, et Anna ja Raoul omavahel natuke rohkem distantsi hoiaksid. On võimalik, et Raoul ja Anna abiellusid juba 1061, vaid aasta peale kuninga surma. Ja sellest tuli õukonnas suur skandaal.

Kirik oli igal juhul tulivihane nii Anna kui Raouli peale ja  ähvardanud neid isegi kirikust välja visata. Kiriku silmis oli Raoul abielus kahe naisega. Lisaks oli Raoul alles hoidnud ka suure osa oma eksnaise varandusest. Viisakas oleks olnud varandus põlatud ja abielust välja heidetud eksnaisele tagastada... 

Annaga abiellumine oli Raoulile  vististi poliitiline enesetapp, sest peale abiellumist Raoul õukonna asjaajamistes vähemalt meieni säilinud dokumentidest välja ei tule. Raoul oli igal juhul õukonnas väga tegev enne kuningannaga abiellumist. Võimalik, et ta viiski täide Anna soove ja ostuseid. Peale uue abielu sõlmimist heidetakse Raoul osade andmete järgi kirikust välja. On ka teisi allikaid, mis ütlevad, et Anna palvel hoitakse Raouli ikka kiriku liikmena edasi... Raoulil on samas suured valdused ja ei tohiks ka välistada varianti, et võib-olla ta ei tahagi õukonnaga jaurata ning soovib lõpuks rahulikult koos oma armastatud Annaga elada. 

Noor kuningas Philippe I hakkab üksinda valitsema a. 1066. 

Raoul de Crepy sureb 1074. Anna surmaaastat me ei tea, aga Anna rajatud Saint-Vincent'i klooster on pühitsenud Anna mälestuseks missasid alates a. 1075... 

Raoul on maetud pisikesse linna nimega Montdidier. Kuhu on maetud Anna, kas nad surid koos, mis nendega juhtus? Ka nad mõrvati? Seda me ei tea. 

Külma sõja rahu-Anna

Annast on tema kaasaegsed kirjutanud väga vähe. Enamus Annat puudutavat on kirjutatud hiljem ja kirikuisade poolt. Tegu on niisiis pärimuste ja legendidega ning kloostrite puhul ka brändinguga , mida ei saa puhta tõena võtta. Erinevad sajandid ja erinevad autorid on ikka ja jälle kirjutanud Prantsusmaa ajalugu ja nendes lugudes on Anna sees, kuid teisest abielust vaikitakse.

 Anna teema on toodud ajaloos hiljem välja kahel korral: XIX saj.  kui tsaar Nikolai II Prantsusmaad külastas , ja 1985 ,kui külma sõja taustal Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel sõbralikku ajalookonverentsi organiseeriti. 

Mõlemad üritused korraldati Prantsusmaa ja Venemaa vaheliseks paremaks läbisaamiseks, mistõttu võivad tollased kirjutised just selle mätta ostsast loodud olla. Kui nüüd Anna teemal ajalookonverents teha, siis läheksid kõik erinevatest rahvustest meesajaloolased vist Anna pärast kaklema. Tegelikult on vist nii, et kui poliitika tahab end segada ajaloo uurimisse, siis ei saa ajaloolased rahulikult tööd teha. Ajaloolased võivad alati leida midagi sellist, mis poliitikutele ja marurahvuslastele üldse ei sobi. Tuleb praegu meelde üks plakat Pariisi  laupävaselt meeleavalduselt Ukraina toetuseks. Sinna oli kirjutatud: Bring back Cold War. 

Kas Anna on jätnud endast jälje poliitikasse? Ei oska öleda... Andmed selle kohta ju puuduvad, kuigi, jah, Anna on ju ametlikult olnud üks Frankide riigi valitsejatest. Tänapäeval tuleb vist pigem nõustuda misogüünia ajaloo uurijatega ja hinnata Anna julgust abielluda uuesti kuninganna seisuses ja kloostrisse mitte minna. XI saj. nõudis see ühelt naiselt ikka koledasti meelekindlust ja kiriku toetusele ei saanud Anna sel hetkel küll kuidagi loota. Kirik on küll ajalukku kirjutanud, et Anna veetis kogu oma aja Senlis'i Saint-Vincent' i kloostris, aga kuna Anna oli kloostrile alles aluse pannud ja kloostrit alles ehitati, siis ei saanud ta seal ehitamata hoones kuidagi elada. Tõenäoliselt oli kloostrile tulus nõnda endale reklaami teha. 

2005 on Kiiev oma sõpruslinnale Senlis'ile kinkinud ka skulptuuri Annast.  See on selline XV saj. rõivastes XIX saj. vungiga teos. 

Püha Sofia katedraalis on üks mosaiik, mis võiks Annat kujutada. Aga tegu võib olla ka hoopis Anna vennaga. Niisiis ei ole meil tegelikult Annast mitte ühtegi tema kaasaegset kujutist... World Heritage Watch Berliinis on siin ilmutanud pressiteate, kuidas Ukrainas olevaid monumente ja kultuurimälestisi aidata ning rahaliselt toetada saaks Press-release-Ukraine-15-03-2022.pdf (world-heritage-watch.org) 

 

Ajalugu on liikuv teadus ja kui arheloogial peaks näkkama, siis võib kunagi äkki Kiievi Anna haud ka kuskilt välja tulla. Näiteks merovingide kuninganna Bathilde'i haud leiti juhuslikult ja suhteliselt hiljuti... 

No ja teate ju seda lugu, et  frankide kuninganna Bathilde võis  vabalt eestlane olla?

Järgneb...

 

*Jaroslav Targa kohta ütlevad kroonikad "Gregorius rex Sclavorum", "rex Russorum" ja "rex Ruthenorum"...

**Kindlasti nüüd mõned hüppavad toolilt püsti ja küsivad, et miks kirjutati Vladimiri asemel Vlodimir. Hetkel Kiievis viibivad kiievlased tahtsid nii ja me leidsime, et kui see on Kiievi elanike soov, siis võib neile selles osas ju kindlasti vastu tulla, kuna jutt käib ju ka Kiievi elanikest. 

Veel lugemist: 

1985 kirjutatud artikkel Annast külma sõja taustal Anne de Kiev, reine de France, et la politique royale au XIe siècle : étude critique de la documentation - Persée (persee.fr) 

1896 kirjutatud lühike uurimustöö tsaari visiidi taustal Anne de Russie, reine de France et comtesse de Valois au XIe siècle (Deuxième édition) / par le vicomte de Saint-Aymour | Gallica (bnf.fr)

Adeline Gargam, Bertrand Lançon "Histoire de la misogynie. Le mépris des femmes de l'antiquité à nos jours" , Les Editions Arkhê 2020 

Frankofoonsel elemendil soovitame kindlasti kuulata noorte ajaloolaste raadiosaadet Super Jute Royale ("Kuningate turniir") , kus kultuuriajakirjanik Fanny Cohen Moreau laseb ajaloodoktorantidel ammuseid kuningaid ja nende tegusid õiglase ja objektiivse punktisüsteemiga hinnata. XI saj. on siin : Super Joute Royale #6 - Les rois du XIème siècle • PM (passionmedievistes.fr)

Aitäh! Merci! Claire Martin, Thomas Grimaldi , British Library, BnF 

 

 

 

 

 

 

 

 

Partager cet article
Repost0
Pour être informé des derniers articles, inscrivez vous :