"Näitus püüab korvata joonistuse tagasihoidlikku osa tänases kunstielus," ütleb näituse "Joonistatud Põhjamaa" pressitekst. Eesti klassikalist ja kaasaegset joonistust saab näha Haapsalus Evald Okase Muuseumis 17.07.-05.09.2021
/image%2F6456076%2F20210719%2Fob_8441c8_joonistatudpohjamaa.jpg)
Kuraatorid Mai Levin ja Inga Heamägi.
Joonistuse rehabiliteerimine
Joonistus on Eestimaa kunstielus tõepoolest näiliselt tõrjutu rollis. EKA Tartu maantee maja kaotamine, Kaljo Põllu ja teiste lammutusvastaste õppejõudude pensionile saatmine ning joonistustundide mahu kahandamine hakkab tulemusi andma. Joonistuse "kottimisel" ei saa ka alahinnata naistekates kõlama jäävat joonistusvastast propagandat, kus üks disainer teise järel räägib joonistusoskuse ebavajalikkusest.
Kuid seda ei tee ainult naistekad. "Eesti parim tehnoloogiauudiste sait" (nii tutvustab end ise netiajakiri www.digi.geenius.ee ) on teinud 14.juunil 2021 intervjuu staarluksuspesudisaineriga Suure hüppe teinud Kriss Soonik-Käärmann: oma äri juhtimine on üksildane koht, kus olla | Ärigeenius , kes ütleb oma joonistusoskuse puudumise kohta järgmist:
"Ja kuidas sa saad olla disainer, kes ei oska joonistada? Ma lugesin küll raamatut näiteks Armanist, kes ei osanud joonistada, aga Eestis olles oleks ma mõelnud lihtsalt, et nojah, ma ju ei ole piisavalt hea... Ent ma kolisin Londonisse ja sain tuttavaks kõigi omasugustega- disaineritega, kes ka ei osanud joonistada."
Taas üks hea näide joonistuse "kottimisest", mille me jätaks muidu täitsa rahumeeli ajakirjanduspärlite ehtelaekasse tolmuma, aga kuna koos näitusega "Joonistatud Põhjamaa" avaneb Evald Okase Muuseumis ka üks moenäitus, mis saab meelelahutuspressis kardetavasti traditsiooniliselt suurema kajastuse kui joonistusnäitus, siis peaks joonistuse kaitseks eelneva tsitaadi puhul vead parandama ning paluma, et disainerid edaspidi Giorgio Armanit oma joonistusoskuse puudumisel kaitsekilbina ei kasutaks. Eks kõige paremini räägib joonistamisest ikka Giorgio Armani ise:
" Joonistamine on mu töös üks kõige olulisemaid faase ja vaieldamatult ka kõige intensiivsem ja väärtuslikum osa. See on kirg, hetk dialoogiks iseendaga ja osting. Disainerile ei piisa ainult õmblemisoskusest ja mingi spetsiifilise ideeliini järgmisest - joonistamine on oma baasilt mõtlemine. Inimesed alahindavad joonistusoskuse tähtsust moekunstis. Ja need, kes ütlevad, et "all you need is a computer", neile ma vastan, et siis puudub sealt inimlik faktor- käsi, mis tõmbaks joone pükste laiusest ja näitaks kui madalal peaks asuma õhtukleidi dekoltee." *
Armani ei ole tõepoolest joonistamist õppinud kõrgemates kunstikoolides, vaid seitse aastat enne oma brändi lansseerimist moeateljeedes praktiseerides. Niisiis saab teda pidada iseõppinuks, aga ta siiski oskab joonistada ning peab eelkõike joonistusoskusest väga lugu. Kui tal oma oskustest puudu tuleb, siis pöördub ta ikka illustraatorite poole. Vabandame, et kasutasime sellist "pute-à-clic" meetodit. Loomulikult ei soovinud me rääkida Armanist, aga ise alustasite... Kes ei usu, see saab vaadata Armani brändi 40.aastapäevaks filmitud videot "A tribute to the sketch" - siit näeb joonistavat Armanit : 40 Years of Armani - N°3/40 - #Atribute to the Sketch - YouTube
Disainer võib loomulikult õppida ka ärijuhtimist. Eks Bernt Notkegi läks Tournai'sse kaupmees Pasquier Grenier juurde n.ö. ärijuhtimist õppima, aga küllap ta oli tubli poiss ja õppis ikka joonistama ka...
Londoni kohta lisaks, et sealt leiab ka inimesi, kes joonistada oskavad. Näiteks prantsuse illustraatori Malika Fabre, kelle tööd esitati a. 2018 ilma tema loata ja nimeta Kuldmuna disainkonkursile Kuldmuna konkursil pronksi saanud tööd süüdistatakse plagiaadis - Ärileht (delfi.ee)
Siit moraal: kui ise joonistada ei oska, siis võtke keegi, kes oskab. Häid joonistajaid on Eestis küll.
Kas kleit on kallim kui pilt?
Noortel võib ajakirjanduse kaudu tõesti selline mulje jääda, aga numbrid räägivad midagi muud. Väga tore heategevusüritus "500 kleiti" , mida kajastati pressis üliohtralt ning millele annetati üle 600 kleidi ( Heategev kleidioksjon aitab soetada mammograafiabussi | Eesti | ERR ), said oksjoni tulemusena kleitide müügihinnaks 5 kuni 660 €. Kokku koguti kleitide müügiga Vähiliidule siiski soliidne 26 000 € , kuid võib oletada, et kunstioksjon tooks sel puhul toetust enamgi. Tuletaks meelde kevadoksjonite tulemusi, kus Lapini joonistus müüdi Hausi oskjonil 18 000 € , Evald Okase litograafia 12 000 €. Paber üllataks ka galerii Vernissage'i oksjonil: kaks Kaljo Põllu metsotintot müüdi mõlemad 8 000 € ja Malle Leisi akvarelli lõpphinnaks kujunes10 000 € .
Numbrid näitavad selgelt ostuhuvi tõusu joonistuse vastu üldse. Kui Eesti meelelahutusajakirjandus on tõesti miskipärast ajanud joonistusvastast suunda, kus joonistusoskus on ajast ja arust väärtus, siis samasse e. noormasse generatsiooni kuuluvad IT-ärimehed julgevad investeerida ka joonistusse. On see kantud tuultest nende kultuurimaastikul, mis asub väljaspool Eestit, kus räägitakse joonistamisest rohkem? Sellest, et joonistamisele on pühendatud rohkem muuseume? Või intervjuudest politseivalve all elavatest pressijoonistajatest, kes räägivad värvikaid mälestusi oma mõrvatud kolleegidest ( näiteks Charlie Hebdo juhtum)? Aga võib-olla on nad märganud, et Eestis ongi paberil esitatud teoste hind arusaamatult odav ning sinna on hea investeerida? Mare Vindi teosed püsivad siiani hämmastavalt madalas hinnaklassis.
Joonistatud Põhjamaa
Näituse "Joonistatud Põhjamaa" kaasaegse osa kuraator Inga Heamägi ütleb pressitekstis:
"Minu mõte on näidata meie kaasaja kunstnike loodusest inspireeritud joonistusi. Sellest näitusest
võtavad oma joonistustega osa meie kaasaegsed kunstnikud, kellest suur osa on graafika eriala
lõpetanud ja kellele on joonistamine loomulik osa nende elust. Ainus, mis minu arvates on
muutunud, on aja mõiste. Meie vanema generatsiooni jaoks oli loomulik süveneda ja viimistleda
oma töid päevi ja kuid. Seevastu praegune põlvkond saab kulutada joonistamiseks 5 minutit kuni 3
tundi."
Miks saab noorem generatsioon joonistamiseks kulutada vaid 5 minutit kuni 3 tundi? Kuhu kaob nende aeg? Sellest tahaks teha juba eraldi intervjuu... Kas kõik veedavad aega sotsmeedias või õpivad ärijuhtimist?
Ja mis joonistusvastane jutt see ikkagi nendes naistekates on, et disainer ei pea joonistada oskama ja mille tõttu elukutselised joonistajad ise peavad oma olemasolu poolvabandades meelde tuletama?! Me ju ei oota olümpia ujumiskoondisesse inimest, kes ei oska ujuda või suusatajat, kes ei suusata? Kes sooviks lennata piloodiga, kes lennukit ei juhi? Kas tahaks endale kirurgi, kelle operatsioonipraktika jääb vaid mõne pühapäeva laiskadesse pärastlõunatesse? Kui definitsioonide kallal natuke puurida ja etümoloogiat uurida, siis peituvad sõna "disain" juuredki hoopis ladinakeelses verbis "joonistama" ... Ja mitte kunagi ei ole hilja joonistama õppida!
Vähemalt on tore tõdeda, et näitusel "Joonistatud Põhjamaa" on ka kaasaegse joonistuse osa täitnud joonistajad, kes oskavad joonistada: Hannah Harkes, Inga Heamägi, Jarõna Ilo, Ott Kadarik, Margot Kask, Jüri Kass, Antti Klemi, Gudrun Koppel, Lauri Koppel, Ülle Marks, Maarja Nurk, Matti Pärk, Uno Roosvalt, Lembe Ruben, Feliks Sarv, Pavel Semjonov, Maria-Kristiina Ulas.
Evald Okase Muuseum on mõelnud ka joonistusoskuse lihvimise peale ja tundub, et "vana ja hea joonistusoskusega EKA" ongi kolinud suveks Evald Okase Muuseumi.
Kohe saavad tõsised kuntsihuvilised täiskasvanud end registreerida Evald Okase suvekooli joonistuskursusele, mida juhendab 25.07. -26.07 Matti Pärk, ja akrüülmaali, mida juhendab 09.08-11.08 Aimar Kristerson: Evald Okase Muuseum / Suvekool / 2018
Lisaks on lühemaid kursuseid: 24.07. saab joonistada krokiisid aktist , juhendab Matti Pärk. Ja 07.08 juhendab Livia Leškin kursust, mis liidab muusika, moe ja krokii . Evald Okase Muuseum / Kursused / 2018
Hinnad on meeldivad ning Haapsalus ööbimine ei ole kallis.
Näitus "Joonistatud Põhjamaa" on avatud 17.07.-05.09.2021
T-P kl 12.00-18.00
Muuseumipilet täiskasvanutele on 5€, perepilet 10€, sooduspilet 3€
Aadress Karja 24 , Haapsalu
*Giorgio Armani sõnad pärinevad raamatust, mis anti välja a. 2015 Armani brändi 40.aastapäevaks , trükitud 1000 eksemplaris , autori poolt signeeritud . Raamatus on ohtralt Armani enda moejoonistusi.
Kevadoksjonite tulemuste allikad: