Aprillis avanes Kadrioru muuseumis näitus Madalmaade kunstist: "Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu" ( Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu - Kadrioru kunstimuuseum (ekm.ee) ) , avatud 23.04- 31.10.2021
Kuraator: Dr. Katharina Van Cauteren (The Phoebus Foundation)
Kaaskuraator: Greta Koppel (Eesti Kunstimuuseum)
Koordinaator: Niels Schalley (The Phoebus Foundation)
Kõigest kuu aega hiljem avanes Niguliste muuseumis veel üks näitus, mis ka 100% The Phoebus Fondationi kogust pärit Meeletu Dymphna järele - Niguliste muuseum (ekm.ee) 25.05.-31.10.2021
Kuraator: Katharina Van Cauteren (The Phoebus Foundation)
Koordinaatorid: Merike Kurisoo, Niels Schalley (The Phoebus Foundation)
Kumu kunstiteadlase Mai Levini rahvusvahelised võltsimiskandaalid Aivazovski maaliga või koduskandaalid Haus Galerii ja Malle Leisiga jätaks hetkel hoopis kõrvale. Mis sellest ikka kogu aeg rääkida. Räägiks hoopis rahapesust. Tänu Danske Banki skandaalile on Eesti nüüd rahapesus isegi Maltast ees ja Euroopa Liidus sellel alal nr. 1.
Kumu on niisiis enda alla haaranud The Phoebus Foundation , mida reklaamitakse kui ainult kunstile pühendunud erafondi, millest omanikud sentigi kasu ei saa. Fondi omanik on Belgia varandus nr. 9, kes "Pahamas Papers'i" (Fernand Huts, le grand nom belge des Bahamas Leaks - Le Soir Plus ) skandaalis säravalt silma paistnud. Ajakirjanik Felipe van Keirsbilk küsib järgmises artiklis õigusega, et miks see miljonär , kes oma väikestestki maksudest hoiduda katsub, ei hoia end avalikkuse ees üldse tagasi nõuannetega keskklassi maksude suurendamise kohta: J’essaie de comprendre... (lacsc.be) .
Miljonäri fond on aga registreeritud Jersey' l , mis on tuntud maksuparadiis ja professor Maus räägib nende kunstifondide olemusest selles artiklis detailselt: "Les arts visuels sont le parent pauvre du droit fiscal" - Bourse & Argent - MoneyTalk - Moneytalk (levif.be) . Näiteks a. 2016 oli Jersey'l 30 panka, mis käiasid raha 126 miljardi väärtuses . Samal ajal oli saarel 231 fondi, mis müttasid 268 miljardi euroga mööda maailma ringi selleks, et maksuametitel neid liiga kerge tabada ei oleks. Fondi loomine Jersey'l võimaldab varade hajutamist ja suurt läbipaistmatust nendesse investeerimisel.
Naispesu
Virginia Woolf sind ei karda grupis levib peagi samuti Niguliste näituse "Meeletu Dymphna järele" reklaam. Hiliskeskaegse maali taustal lubatakse õige pea rääkida naiste õigustest keskajal. Miskipärast ei jagata grupis kordagi maali omaniku e. The Phoebus Fondation omaniku suurt muret tulevaste ärimeeste pärast. Noored mehed nimelt ei tahtvat üldse äriga tegeleda ja selles süüdisab fondi omanik moodsat naist ennast, kes ei soovi kodus istuda ning jätab osad kodutööd kaasaegse mehe kaela. Belgia esifeminist Magda De Mayer on sunnitud a. 2016 pressis vastulause ilmutama ( Fernand Huts : "La femme moderne brise l’esprit d’entreprise" | VRT NWS: le site d'information de référence ) ja seletama, et naised ei taha 21.sajandil 24h kodus istuda.
Tegelikult ütlevad miljonäri sõnade peale ka belglastest mehed ise, et ega see äri neid nii väga suurt ei huvitagi ning et nemad soovivad ikka ise ka lastega kodus mängida, pargis vankrit kärutada, kassi paitada ja süüa teha.
Mis see Niguliste publikuprogramm siis on? Kui rohepesu termin on juba laialt levinud, siis võiks seda aktsiooni näiteks naispesuks nimetada, sest eriliselt õrnu tundeid naiste õiguste või üldse inimeste õiguste vastu me fondi omanikul ikkagi kahtlustada ei oska. Ka rohepesu asutajad ei pea pettuma- väljaspool fondi toob Belgia varandusele nr. 9 raha koju kätte sadamaäri ja logistika merevetes. Mis siis elusate kunstnike austajatel üldse üle jääb? Pole midagi teha, tuleb vahendada ühe õrnahingelise prantsuse spiooni mälestusi Jersey' saarel komponeeritud rahapesuskeemidest.
/image%2F6456076%2F20210707%2Fob_0a1244_maximerenahy-2.jpg)
Ebaõiglus ajab pankuri spioneerima
A. 2007 töötab Jersey'l fondide haldajana üks noor prantslane, kelle ellu kuulub pangandus, shikid restoranid ja loomulikult rikkad ja edukad maailmakodanikud. Pankade ja äriadvokaatidega koostööd tehes satub ta ühel heal päeval rahalise operatsiooni otsa, mis toob rekordiliselt väikse ajaga Mitt Romneyle (Obama valmiskampaania vastaskandidaat) ja tema äripartneritele 950 miljonit € kasumit vaid 106 miljonilise investeeringu eest. Prantsumaal lastakse selle rahavangerduse tagajärjel lahti 200 töölist Samsonite'i tehasest, mis tekitab selles Prantsusmaa piirkonnas omakorda suure vaesuslaine ning kohalikku omavalitusse leiab nõnda tee Marine Le Pen.
Prantslasest reapankurit närib mureussike, südames tulitab vastuhakk ebaõigluse suunas, mõte vaesunud perekondadest ei lase magada... Süümepiinad käsevad tal isa juures Prantsusmaal puhukusel olles telefoni võtta ja lihtsalt lambist Prantsusmaa Kaitseministeeriumisse helistada. Ikka sõjaväe ülemjuhataja numbrile, mis avalik, ja nõudes:" Ühendage mind DGSEga*!" Kõne ühedataksegi jumal teab kellega ja noor finantsekspert avaldab telefonitsi siiralt soovi spioneerida Prantsusmaa heaks ning pangast ja äriadvokaadi kabinettidest maksupettuste kohta Jersey' saarelt ohtralt materjali koguda. Jumal-teab-kes seal teistpool telefoni lubab pankurile kunagi tulevikus võib-olla tagasi helistada. Prantsusmaal on võimul Sarkozy' ning peaministeriks on François Fillon, kel mõlemal tänagi värvikad kohtuasjad käimas. Peamiselt just rahastuse ümber.
Kõigest tunnikese pärast heliseb pankuri isakodus tavaline telefon ja kindlameelne ning turvaline hääl küsib:" Tere! Kas teie helistasite meile!"
Spioonikool
Lihtsate aga käskivas vormis juhtnööride järgi teeb pankur endale telefonis kõneleja käsul uue meiliaadressi uue nimega. Hääl telefonis lubab, et keegi Jean võtab pankuri uue pseudonüümiga meilitsi ühendust ja kutsub ta Pariisi üheskoos "maratoni ette valmistama". Eks nad siis Pariisis vaatavad juba edasi, et kuidas ja mis.
Mõne nädala pärast saabubki meilike Pariisi maratonist. Tulevane spioon palub bossilt luba pikemaks nädalavahetuseks Pariisi sõita, kus tõelist orienteerumismängu mängides saab pankur lõpuks Notre-Dame-de-Lorette'i kiriku ees oma koolitajaga kokku. Pankur on imestunud koolitaja välimuse üle. Ta on oodanud sirgeseljalist sõjaväelast, aga kohale saabub motikaga ja poolpikkade juustega keskealine mees, kes võiks heal juhul olla mõne vasakpoolse telekanali ajakirjanik või siis väga äärmisel juhul sõjareporter.
Maxime Renahy' raamatust "Là où est l'argent " (ilmunud Prantsusmaal 2019, kirjastus Les Arènes) saab lugeda, kuidas talle õpetatakse orienteerumist, "saba" maha raputamist ja rahvahulka kadumist. Neil aastatel (2007-2008) on hea selliseid harjutus Palais-Royal'i kvartalis läbi viia, sest turiste on palju ning rahvast murdu. Tuleb märkida, et samas kvartalis on ka tavapärasest ohtramalt detektiivibüroosid, mis tegelevad ju ka luuramisega, aga seda siis erasektori tarbeks.
Viis aastat jutti spioneerib Maxime kohusetundlikult prantslaste jaoks, kuid märkab aastate möödudes, et tema rahapesuinfoga ei tehta endiselt mitte muhvigi. Samad rahapesijad sulistavad segamatult edasi, aeg voolab mööda, rahvas jääb aina vaesemaks. Suure pettumuskoorma all tuleb Maxime nii luuraja ametist kui pangandusest igaveseks ära.
Tagasi tõeliste väärtuste juurde
Pettunud spioon lükkab tagasi kõik pakkumised igasugustele ordenitele ja aurahadele ning kaob Prantsusmaa avarustesse, et pisikeses aiamajas kapsaid ja progandeid kasvatada. Ikka nii palju kui ise jaksab ära süüa. Vahel pargib tema lobudiku ette mõni kaunis ilma katuseta auto. Mõni vana pangasõber tuleb vahel külla ja pahandab hommikuse kaste pärast murul. Aga aias laulavad linnud ja endise finantstöötaja isa on oma poja üle väga uhke.
Tegelikult on pangasaladus ju vahepeal kaotatud ja rahapesu Euroopas järjest keerulisem. Ajakrjanikud toovad lagedale järjest uusi ja hullemaid finantsskandaale, millest mõned on isegi väga lõbusad. Poliitikud peavad korruptsiooniga varasemast palju ettevaatlikumad olema jne.
Tänaseks on ka Maxime'ist saanud ajakirjanik, veendunud mahemajandaja ja ökoloogiahuviline. Eks tõeotsingud ei anna rahu. Märtsis 2021 andis Maxime noortele toreda loengu sellest, kuidas leida oma elule mingi mõte: Comment donner un sens à sa vie ? | Maxime Renahy | TEDxUniversitéParisDauphine - YouTube
Väike sõnastik Maxime Renahy raamatu lugemiseks :
Mindef- Prantsusmaa Kaitseministeerium
DRM- militaarne infobüroo , allub kaitseministeeriumile
DST- siseministeeriumile alluv infobüroo
*DGSE [dee-zhee-ess-öö] on prantsuse Kapo või FSB. DGSE ei allu tegelikul mitte Prantsusmaa Kaitseministeeriumile vaid hoopis peaministri kabinetile.
Teie aga minge kindlasti Niguliste ja Kadrioru muuseumisse Phoebus Foundationi kogu vaatma. Paeb ütlema, et kõik, kes on mõlemal näitusel käinud, on näitustega väga rahule jäänud. Madalmaade kunsti osas sooviks aga väga, et Kumu teeks edaspidi koostööd hoopis mõne riikliku muuseumiga. Kuigi, viimastel aastatel on Kumu silma paistnud just erakogude promo poolest. Aga no mis nendest Mai Levini kunstiskandaalidest ikka kogu aeg rääkida. Kindlasti põrutab nüüd mõni kunstiarmastaja, et miks me niimoodi mingit fondi ja tema omaniku äri segi ajame ja iga pisiasja kallal närime? No aga Harry Liivrand pahandab näiteks viimati antud intervjuus isegi selle üle Harry Liivrand: kunstikriitik hakkab Eestis muutuma väljasurevaks liigiks - Eesti Päevaleht (delfi.ee), et ooper Estonia ei ole siiani hävitanud lava kohal ilutsevat Lenini lauset "Kunst kuulub rahvale". Samas ei avalda Liivrand , et kellele see kunst siis kuulub? Lenin on ju öelnud ka: "Õppida, õppida, õppida!" . Kas võib öleda, et viimase lause järgi talitamisest on küll kenasti hoidutud, sest Õhtulehe ajakirjanik on sunnitud Kersti Kaljulaidilt küsima:" Miks on Eestis nii palju lolle?" Kersti Kaljulaid: „Mul on väga selge plaan. Minust saab president, kui ma ei ole enam Eesti Vabariigi president.“ | Elu (ohtuleht.ee) .
Shopping:
Kui tahate lugeda prantsuse spiooni memuaare Jersey' finantsmaailmast, siis ostke see prantsuskeelne raamat, mis on toonud autorile kiitva postkaardi isegi John le Carré'lt (1931-2020) : Là où est l'argent - broché - Maxime Renahy - Achat Livre ou ebook | fnac Eessõna on kirjutanud endine kohtunik ja kauaaegne roheparteilane Eva Joly.
Pääse Niguliste muuseumisse maksab iga kuu viimasel kolmapäval 3€ , muidu täispilet 8€ ja perepilet 16€ Piletid - Niguliste muuseum (ekm.ee)
Pääse Kadrioru muuseumisse maksab iga kuu viimasel kolmapäeval 3€, muidu täiskasvanutele 8€, perepilet 16€. Piletid - Kadrioru kunstimuuseum (ekm.ee)
Lisalugemist:
Eesti spioonist Dorotheast juba kirjutasime : Eesti spioon Dorothea - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Mida arvas naiste haridusest ja naiste õigustest Prantsusmaa esimene feministlik naiskirjanik 600 a. tagasi, sellest saab lugeda siit : Christine de Pizan. Vaar-feminist Feminia kuningriigist - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)