« Tegelikult võiksid kõik oma arvamust avaldada lihtsalt viisakas vormis, nagu vanasti oli. Ei tea, kust see mood tuli, et ka intelligentsed inimesed sõimavad ja mõnitavad üksteist mitte õllelauas, vaid avalikus inforuumis. » Mari Kartau
23.jaanuar 2021, Pariis
MARE VINT , (xxi) NOTHING BUT TIME
Kuraator Francesco Tenaglia
22.01.-20.02 2021 galeriis Goswell Road. Pariisis, Prantsusmaal.
Avatud neljapäevast laupäevani kl 14.00-18.00 , muudel aegadel etteteatamisega.
Teekond läbi koroonase Pariisi
Las ma ütlen kohe ära, et selles tekstis ropendamiseks ei lähe. Vihma sajab juba niikuinii. OK, käime sellel Vindi näitusel ära.
15. kvartalist tulles olen eriti halval positsioonil- galeriisse jõudmiseks tuleb läbida kogu Pariis. Viimati sõitsin ühiskondliku traspordiga 11.03.2020 ja Mare Vint oli siis veel elus. Täna olen ma aga nagu harilik rahva elust kauge poliitik- ei oskaks öeldagi palju metroopilet maksab… Varasemas elus osalesin aktiivselt autovastastes üritustes ja nõudsin Le Marcounet’ ees streikides, et kaipealsed autodest vabastataks. Autoga kuskile jõudmine oli kohe eriti halb toon. Koroona puhul on pariislased oma autod garaazhist taas välja võtnud ja istuvad nüüd närviliselt ummikutes. Hetkel võib ilma mõjuva põhjuseta kodust väljuda kl 6.00 , aga tagasi toas tuleb olla juba kl 18.00. Keskkoolis küll nii hull ei olnud.
Ai! Natuke peale Invaliidide kirikut on end üles rivistanud märulipolitsei… Ahjaa, täna on laupäev. Ma enne väljumist ei vaadanudki, et mis manifestatsioonid tee peal on. Rue de Rivoli kant on niikuinii kättesaamatu ! Sinna tehti suvel kibens-käbens jalgrattaradasid, kus nüüd sõidab vahel mõni üksik takso. Eraautod seal sõita ei tohi. Enamus hotelle on ju kinni. Ja Madeleine ‘i kant on kindlasti neid pagana shoppajaid täis. Allahindluste ees kaob surmahirm ikka väga paljudel prantslasel. Pont des Arts ‘i peal peaks vist taas olema tarbekunsti ateljeede ja koolide manifestatsioon- tudengid tahavad atlejeedesse tagasi ja nõuavad koos oma õppejõududega atekate taasavamist.
Assamblée Nationale ‘ i ees on politseinikke kohe mitmelt realt ja hambuni relvastatud korravalvurid meenutavad hokimängijaid. No mis meil siis siin on ? Kollased vestid ? Just enne Saint-Germain’ i bulvarit otsustavad 10 kaubiku suurust politseiautot manööverdada. Nad kõik pööravad üksteise järel elegantse nõksuga auto vastassuunda. Nagu sünkroonujujad ! Bulvar on selleks ajaks muidgi kinni. Märkan kõrvaltänavas ka manifesteerijaid kelleks on seekord hoopis antikapitalistid ! Oh, nemad on toredad, ei põleta autosid ! Hirmuärevus südames kaob. Täna ma siia autosse sisse ei põle… Kuidagi imekiiresti sujub ka tee kuni Île de la Cité ‘ni, aga sealt edasi muidugi ummikud. Ummikud. Ummikud.
Osadele eestlastele see Goswell Road ‘i galerii kvartal meeldiks. Palju pisikesi juurviljapoode, igasugust eksootikat, kangaid mustalt mandrilt, aga ka juustupoode. No ja samas väga paljud eestlased leiaksid heal juhul, et see kavartal on värviline. Tegelikult on ta väga tore. Elu keeb. Ma pole hulgal ajal nii tihedalt rahvast näinud. Spetsiaalselt afrosoengute jaoks loodud salongides on järjekorrad. Maniküürijate juures on samuti saba või lõbus melu tänaval ja parukapoed on imelised! Aga kinod on kinni. Juba septembrist saati. Kinoplakateid ei ole. Ma ei tea, kas te olete näinud mõnda kino, mille fassaadil pole mitte ühtegi plakatit ? Baarid on kinni. New Morning -geniaalne dzhassiklubi, on kinni. Õnneks parkla ei ole kinni. Vaatan igaks juhuks paremale ja vasakule, et ega mõnes nurgas kedagi natuke agressiivset narkomaani ei ole. Lift on rikkis. Rue Les Petits Ecuries… Tõlkes « väikesed hobusetallid ». Teate miks ? Marie Antoinette ‘i hobusetallid asusid kunagi siin. See koht oli siis linnast väljas. Parkla hobustele. Mööda ängistavat betoontreppi saan maaalusest parklast välja.
Uksekoodi olen üles märkinud. Tegelikult olen tahtnud siia galeriisse juba pool aastat tagasi tulla, aga nendest kvartalitest, kus ma liikuma pean, asub galerii kaugel. Näiteks mulle meeldivad väga selle galerii toodetud meened. Shoppamishoogusid mul peal ei käi, aga kui see tulekski, siis maandaksin shoppamisvajadust just galeriis Goswell Road.
« Save the planet. Kill Yourself » on Mare Vindi näituse ajaks kahjuks Goswell Road ‘i netipoest otsa saanud. See on Chris Korda Church of Euthanasia töö aastast 1994, mille galerii on T-särgile trükituna uuesti välja andnud. Läbi on müüdud ka T-särk « Thank you for not breading » .
Paris Gallery Weekend’ i ajal jäi Goswell Road mu plaanidest samuti välja. Ilma metroota igale poole ei jõua. Aga Paris Gallery Weekend ‘il osalemine neist juba väga tubli ! Hea, et Paris Gallery Weekend aastal 2020 üldse toimus. Pariisis on galeriisid meeletult… See üritus loodi 2014 ja sellest ajast peale olen nende ustav fänn ja soovitan neid kunstikogujatele väga! Ja alates eelmisest aastast on mõned tuurid saadaval ka inglise keeles, nii et ta sobib suurepäraselt ka mittefrankofoonsele kunstihuvilisele.
Goswell Road on osalenud Paris Ass Book Fair ‘il Paris Ass Book Fair 2020 – Une foire de publications queers, artistiques, sans compromis. ja selline asi mulle juba meeldib. Kahjuks 2020. a. see mess annuleeriti. Muide, Eesti kunstituultes paistab siitpoolt silma soov mingit korrektsemat tooni ajada. Näiteks ei tohi miskipärast eesti kunstnike kohta 20.saj. rääkida bordellidest, süüfilisest ja muust, mis ei näita neid edukate ja tublide musterinimestema. Miski väiekodanlik korralikkus ronib vägisi igasse teksti. Nõukogude ajal olevat selliseid korrektuure tehtud küll... Tõeline pioneer ei joonud ega suitsetanud ja Konrad Mäest on tänaseks nendes uutes tekstides saanud selline tõeline pioneer!
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus on näituse välja reklaaminud kui tänu neile toimuvat Mare Vindi esimest isiknäitust Pariisis. Siin küll tihtipeale loetakse isiknäituseks ka väljapanekuid, mil osalevad kuni kolm kunstnikku. Niisiis on kohaliku terminoloogia poolest tegelikult Mare Vindil juba üks näitus Pariisis toimunud . Koos Andres Toltsiga Eesti Saatkonnas 2008 . Mitu tööd seal üleval oli, seda ma enam ei mäleta…
Kõige parema, löövama ja tugevama pressiteate on näituse kohta kirjutanud ja avaldanud Estograph www.estograph.wordpress.com ).
« Ma loodan, et näitus Goswell Roadis aitab panustada sellesse, et imetabane maailm, mille Mare Vint lõi, jõuaks ka laiemasse rahvusvahelisse teadvusse, » ütleb kuraator selles tekstis. Galerii Goswell Road’ i lehelt leian ka trükise näituse kohta : Nothing but Time, Francesco Tenaglia | Mare Vint | goswellroad.com . Raamatus on vaid 24 tööd Mare Vindilt, aga eks näitusel ole neid rohkem, sest Eesti Päevaleht kirjutab 13.01.2021 :
« Mare Vindi esimesel isiknäitusel Pariisis on väljas läbilõige tema graafikast, alates 1970ndatest kuni uue sajandini. »
Eelnevalt loetud tekstidest näituse kohta saan aru, et kuraator sai Mare Vindist teada aastal 2019 iseenda poolt toimetatud kunstiajakirjas Mousse ( pr .kl ; « vaht »), kus üks kaasautoritest Vindist kirjutas. Siin ta on ! Tuleb lihtsalt klikkida kuni failini nr 13 : Mousse 67 •Mousse Magazine .Vindi kohta on prantsuse otsingumootoris üsna raske midagi ostida. Segavad isand Google ‘i algorütmid ning Vint keeratakse sarnaseks vin’ iga (« vein » pr.kl .). Mare muidugi ka ei aita. Tuleb otsida kasutades kunsti puudutavaid võtmesõnu. Ingliskeelse otsingumootoriga on sama.
Saan tänavalt uksekoodiga ilusti sisse ja galeriid on tagahoovist väga kerge leida. Tuleb lihtsalt üle hoovi marssida ja endise töökoja ruumides asuva ateljee uks on sõbralikult lahti. Maski olen juba oma kodust lahkudes pähe pannud.
Küsin, et kuidas nende galerii lahti võib olla ? See on Pariisis juba kuude kaupa suur probleem. Muuseumid ja kultuurikeskused on kinni juba neljandat kuud ! Enamus galeriisid katsuvad toimetada midagi kliendiga kokku leppides ja poolsalaja. Aga suured ostukeskused on lahti ja shoppajate sabad ulatuvad isegi kaubamajadest välja. Nagu nõukaajal.
« Me õnneks müüme ka raamatuid. Nii et kui on kaubandussuund, siis võib lahti olla. Ja me ka töötame samas ruumis. »
See on muidugi irooniline, et galerii lahti hoidmiseks peab olema mõni kommertslik ettekääne. Ega galeriides ju enamasti eksponaate ei käpita ja rahavast oli galeriides juba enne koroonat väga vähe.
Mulle on ka tundunud, et Eestis asuvad institutsioonid taunivad väga igasusguses vormis müüki. Mitmes Eestis ilmunud tekstis rõhutatakse, et Goswell Road on mittekommertslik galerii. Tegelikult ta ju ongi, aga Eestis oleks näituse ajal mittekommertslikus galeriis kunstisuveniiride või kunstiteoste müümine taunitud. KKEK ütleb enda kodulehel : KEKKi tegevus on suunatud info jagamisele ja uurimistöö edendamisele, mitte kunstnike esindamisele galeriisüsteemis.
Galerist ütleb, et Eesti saatkond Pariisis aitas teoste Prantsusmaale toomisega. See on suur asi, sest tööde transport on tõesti kallis. Igasugused postiteenused töötavad muide koroona tõttu imeaeglaselt. Isegi kirjad liiguvad kehvasti.
Näituse kataloog
Mare Vindi töödest on antud välja ka raamatuke. See on armsal A5 formaadil, aga väga õhukesel paberil nagu need rongijaamadest ostetud raamatud. Nii kui lehte keerata jääb raamat irvakile. Repro ise on formaadist tulenevalt päris väikesed, 8x8 cm. The Art Museum of Estonia (AME) (AMEks nimetatakse neid raamatus) on andnud tööde ilmutamiseks loa. See on siis vist Kumu ? Kuidas seda täpselt inglise keeles kirjutatakse ? Kasutatud on Stansilav Stepashko tehtud fotosid, mis jäävad küll kahjuks halliks tulenevalt trükipaberi kvaliteedist. Nii et tööta raamat ka kunstniku promona ega kataloogina. Postkaartidele mahtuvad teoseid on keeruline vaadata. Netiversioonist tegelikult näeb neid paremini ja loomulikult on ka tööd selgemad. Aga kokku on must-valgeid reprosid siis 24.
Fotod Mare Vindist endast on andnud Estonian Art Museum Fondation. See siis tähendab vist Kumu kunstifondi?(EAMF) siiski fondi taha lühendiks kirjutatud ei ole.
Kuraatori enda kirjutatud tekstid moodustavad umbes 11 A5 lk. Kuraator ütleb kohe raamatu alguses, et tegu ei ole kunstikriitika või Mare Vindi teoste analüüsiga. Teksti autor on kirjutanud neid tekste kui proosat dialoogis Mare Vindi töödega. Idee on kiiduväärt ! Aga tulemus on justkui autori reisipäivikust välja kistud lõigukesed. No F.Tengalia idee ise on iseenesest tõesti hea ja väärib tunnustust. Parima teksti Mare Vindi kohta vist endiselt kirjutanud Riin Kübarsepp Sirbis aastal 2002 https://dea.digar.ee/page/sirp/2002/09/27/11 …
Mulle meeldis F.Tengalia tekstis loetelu kohanimedest Eestis (lk 81). See näib eksootilise luuletusena. Ja loomulikult on väga tore ka lühike ladinakeelne loetelu erinevatest puudest (lk 23). Kõik on muidugi nominatiivis ja ladina keeles luuletada ei ole autor kahjuks tihanud. Ladina keelt mitte oskavale lugejale saab see lehekülg tunduma kindlasti väga « diip ». Kuidas see teks viiks Vindi « laiemasse rahvusvahelisse teadvusse » nagu autori poolt loodetud ja KKEKi poolt eestikeelses pressis reklaamitud, jääb segaseks. Muide, nii tundmatud need Eesti avangardistid nüüd maailmas ka ei ole nagu noored kunstiteadlased arvavad.
Näitus ise
Lubatud läbilõige Mare Vindi töödest piirdub siiski vaid seitsme graafilise lehega : üks litograafia aastast 1978, teine aastast 1977. Kaks litograafiat aastast 1995 ja kolm serigraafiat aastast 2004. Aga ega rohkem siia galeriisse ei mahukski. Galerii on samal ajal ka kunstike ateljee, niisiis on üks sein ülejäänud ateljee varjamiseks kaetud valge kardinaga ja sinna ei saakski midagi riputada.
/image%2F6456076%2F20210608%2Fob_ce7909_marevint.jpg)
Galeriis asuv tekst näituse kohta on lühike. Samal lehel on ka biograafia nii kunstniku kui kuraatori kohta. Kuraatori biograafia on vaid mõne tähemärgi võrra lühem.
A4 lehel on väga korralikult ära toodud galerii plaan ning iga teose pealkiri, valmimisaasta ja tehnika. .
Pean ütlema, et teksid ainult inglise keeles on Prantsusmaal ikkagi riski võtmine. Ka on EKKK alati teistele institutsioonidele nina peale visanud seda, et nad kunstike tekstidega piisavalt vaeva ei näe. Prantsusmaal muidugi sellist keeleseadust nagu Eestis ei ole ja siin võite te kõik oma üritusi teha kasvõi eesti keeles. Iseasi kas selle eest saaks kunsti viia loodetud « laiemasse rahvusvahelisse teadvusesse ».
Pole listi olulisematest Mare Vindi näitustest. Pole haaravat infot, mille Mare Vindi kohta ju ometi kirjutada saaks.
Selgub ka, et tööd on saadud Mare Vindi perekonnalt ning on müüa. Müüginäitusi on kunstiinstitutsioonid samuti alati tauninud. Saatkondades ei tohi näiteks midagi müüa. Müümine on patt. Tuleb meelde kuskilt, vist Sirbist , loetud lause : Eestis puudutab prekaarsus kõige rohkem kunstnikke…
/image%2F6456076%2F20210608%2Fob_916704_marevint2.jpg)
www.artterritory.com ilmutab intervjuu kuraatoriga. Artiklis ei näe ma ühtegi tööd, mis reaalselt Pariisi galeriis väljas… Aga nad kõik on raamatus ja artiklis annab töid paremini vaadelda. Nad on seal parema resolutsiooniga. Seda netiajakirja annab välja Läti Vabariik. Elagu lälased ! Te olete ikka tõelised sõbrad.
Hindan ühest viieni :
The Estonian Cultural Endowment (Kulka) 1 : pikaajalise vassimise eest kunstivaldkonnas.
KKEK (Kaasaegse Kunsti Eestis Keskus) 2 : olgu institutsiooni enda saidil kirjutatud artiklid mingiski kooskõlas tegelikkusega. Mis sellest siis ikka halba saab juhtuda? Seitme väikses fromaadis töö näitamine on ju ka tore üritus.
Goswell Road 5 + : väga tubli noor galerii. Palju jõudu edaspidiseks!
Ruiz Stephinson 4 (trükise kujundamine) : pole hullu.
Kuraator Francesco Tenaglia 3 : kuraatori CV võib vabalt autori CVga ühepikkune olla, aga korraliku Mare Vindi tutvustuse oleks võinud ikka ka teha.
Estograph 5: ainuke institutsioon, kes on peale pressiteate paar omapoolset lauset ka lisada viitsinud. Tänapäeval võib selle eest juba tõsise tunnustuse sisse kasseerida.
Aus järelsõna
Kui Eestis ei öleda, et näitusel oli ainult seitse tööd ja needki müügiks, siis on lootust, et iga näitusele oma käed kuidagi külge pannud ametnik saab endale Eestist medali rinda. Ja kui ei öleda, et Prantsusmaal toimunud näitusel ei olnud prantsuskeelset teksti, siis võib KKEK rahumeeli Kulkast eesti kunsti promomiseks välismaal kenasti raha edaspidigi sisse kasseerida.
Kui Eestis ei öleda, et kuraatoriga intervjuu ilmutanud rahvusvahelist ajakirja annab välja Läti Vabariik, siis on kommunikatsioon Prantsusmaal olnud igati võimas.
Kui Eestis ei öelda, et galerii asus ühe kirju kvartali tagahoovis ja oli väga väike, siis võib see tulevikus Mare Vindi tööde müügile igati kasuks tulla. Pariis muide ei ole see suurus ja « peensus » ja « glamuuritamine » üldse nii oluline kui Eestis. Ja Mare Vindi tööd on hetkel miskipärast hämmastavalt odavad! Nende hinnad tõusevad tulevikus kindlasti.
Kahju ainult, et kunstnikule endale nendest kopikatest enam mingit kasu ei ole. Ja et need kunstnikud, kes veel elavad, saavad nautida vaid lokkavat prekaarsust.
Kokkuvõtteks saaks öelda, et tegu on suurepärase tootetutvustusega Eesti publikule. Koroonases Pariisis vaevalt üle nelja inimese päevas seda näitust vaatamas käib ja seegi on juba väga hea saavutus. Koolide ja ülikoolidega ju midagi vaatama ei tohi minna. Rahval on niigi raske. Ma ise käisin laupäeval selles hirmus, et tõenäoliselt paneb valitsus meile järgmisel nädalal uue lockdowni peale ja siis saab taas liikuda ainult « propuskiga » . Ainult tööle ja koju ja kui galerii poolt on ette nähtud vaid 12 tundi nädalas galerii ukse lahti hoidmine, siis kiidan kõiki, absoluutselt kõiki galeriisid Eestis, mille uksed on veel lahti. Soovitan ka osta kunsti www.NOAR.eu ‘st , sest odavamaks see kunst niikuinii minna ei saa ja Eestis pidi postiteenus suurepäraselt toimima. Muide, ostke palun elavatelt kunstnikelt ikka ka…
08.06.2021 , Pariis
Mis siis vahepeal kunstielus juhtus? Mitte midagi. Koroonaga läks asi nii hulluks, et kõik galeriid pidid enda uksed siiski sulgema. Ostukeskused läksid ka totaalselt kinni. Muuseumid olid kinni seitse kuud jutti, komandanditund kestab tänaseni, aga algab alles 21.00. Vabakutselised muuseumigiidid organiseerisid vahepeal ateljeekülastusi kunstnike ateljeedesse, mis aitas natuke kõigil hinge sees hoida ja sellised visiite võiks edaspidigi jätkata.
Kaasagse Kunsti Eesti Keskuse direktor Maria Arusoo sai Kumu külaliskuraatoriks ," et mõelda kaasa Kumu programmis ning lisada oma perspektiiv koos Eha Komissarovi ja Eda Tuulbergiga kureeritavale nõukogude ja naisgraafikute näitusele" : Kumu uus külaliskuraator on Maria Arusoo - Kunst - Kultuur (postimees.ee)
Eesti suursaadik Pariisis Clyde Kull kutsuti Kersti Kaljulaidi poolt erandkorras ja imekiiresti Eestisse tagasi Recalled diplomat Clyde Kull probe also concerns alleged embezzlement | News | ERR
19.mail avanesid vaikselt restoranide terrassid ja poekesed, mis ei müü hädavajalikku kaupa. Õudsel tore on see, et juba mitu kuud ei pea välja minnes endale seletuskirja kaasa kirjutama. Et à la "kuhu lähen, mida teen". Aasta jooksul olen peaagu kõik need saatekirjad alles hoidnud- see on täielik lageraie! Me oleme kaks nädalat esimese doosiga vaktsineeritud, sest õppejõud said politseitöötajate , supermarketi müüjate ja metroojuhtidega eelisjärjekorras vaktsineerimise. Metrooga ei sõida ma endiselt.
Paris Gallery Weekend toimus taas 3.-6.06.2021 .
Tubli galerii Goswell Road avas 28.mail üle pika aja uuesti oma uksed Nick Zedd'i näitusega "There will be blood, shame, pain and ecstasy" Goswell Road . Minge! Näitus jääb avatuks kuni 4.juulini 2021. Avatud nelja. - laup. kl. 14.00-18.00 !
9.juunil peab kodus olema alles kl 23.00 ja võib-olla 30.juunil kaob Prantsusmaal komandanditund sootuks. Sooja tuleb Pariisis +27°C ja järgmisel nädalal lubati veelgi soojemat ilma. Eestis on meie arust sellise sooja puhul alati parem.