31.mail pahandas Pariisis korralikke katoliiklasi südamepõhjani kunstnik In Love Street Art, kes ilmutas väikese fotokese oma salaja kribitud teosest, milleks oli pisike punane süda. Pahaseid katoliiklasi ei häirinud niivõrd mitte süda ise, vaid asjaolu, et kritseldus oli tehtud krikusse. Tuletati meelde teisigi kirikuid, kes viimasel ajal vandalismi ohvriks langenud.
Saint-Gervais-Saint-Portais' kirikus asuv südameke küll teisi kunstiteoseid ei katnud ning asus pinnal, kus varem laiutas tühjus. Niisiis ei saa seda teost küll kuidagi vandalismiks pidada. Tõsiusklikud olid aga solvunud edasi ning nõudsid kunstiteose otsekohast surma ja hävingut. Kuna probleem keerles kiriku ümber, siis tulid ootamatusse ususkandaali sattunud kunstnikule appi sakraalkunstiga igapäevaselt tegelevad medievistid, kes tuletasid ristirahvale meelde, et ega see kirikukunst alati nii ontlikult korrektne olnud ei olegi. Keskaegsed krikud on täis palju hullemaid asju kui mingi pisike süda. Vahe on siin võib-olla vaid selles, et autorile ei ole tema teose eksponeerimise ega valmistamise eest makstud ning tegu ei ole tellimustööga. Samas saaks seda pidada näiteks annetuseks ja kõik on ikkagi väga hästi.
12. mail oli sama autor südamekesi täis joonistanud ka ühe politseiauto, kuid mingit uurimist selle kohta ei alustatud. Prantsusmaa politsei on ise viimastel aastatel kurtnud, et rahvas neid enam ei armasta. Niisiis sobis politseiauto südametega sodimine nagu rusikas silmaauku . Lisaks toimus 19.mail Pariisis üliharuldane politseitöötajate manifestatsioon, kus politsei pahandas seadusandluse üle, mis pätid vanglast liiga kiiresti välja laseb ja politseile kehavigastuste tekitamise eest mingit silmapaistvat karistust ei määra. Taoline autot südamekestega kattev armastusavaldus oli teretulnud ning täna sõidab kuskil Prantsusmaa avarustes ringi politseiauto, kel sada punast südant peal. See on tegelikult suureks vahelduseks igasuguste roppuste ja lihtsamat laadi kritselduste asemel, mida mõnes keerulises kvartalis ikka politseiautode peale kratsitakse.
In Love Street Art katsub küll ise öleda, et ta ei ole politiseeritud, aga kas on tänapäeval võimalik elada Prantsusmaal ja loota , et kunst ei politiseeru? Need kaks eelmist näidet kinnitavad, et kunsti politiseerumine võib tulla isegi ristirahva või politsei kaudu. Kas see ei ole irooniline? Samuti saab siin öleda, et In Love Street Art on kunstnik, kes käib igati oma ajaga kaasas ja puudutab oma südametega väga aktuaalseid teemasid.
Aga tagasi kiriku juurde. Kirik ise vihane ei olnud. Kuidas sa ikka ütled, et su religioon on selline, mis kõiki aktsepteerib, sallib ja armastab, aga siis hakkad ise mingit väikest südamekest kirikust välja puksima?
In Love Street Art tegutseb Pariisis kuskil a. 2017. Eriti Pariisi esimeses kvartalis. Midagi kurja ja keerulist tema sõnumites ei ole. Ikka need väiksed südameksed , mida saadab vahel kiri "je t'aime" , "amour" , "in love" , aga vahel ka keerulisemad "envie de tes bras" , "tu es l'amour de ma vie" , "être amoureux de toi" .
/image%2F6456076%2F20210608%2Fob_7e0360_inlovestreetart2.jpg)
Teekond kuntsnikuks
In Love Street Art'il pole kunstilisi ambitsioone muide üldse olnud. Ta hakkas ühel päeval lihtsalt Pariisi seintele selliseid sõnumeid jätma, mis avaldasid korrektses vormis armastust. Kui vanasti võis mõnelt Tallinna majaseinalt lugeda spontaanseid tekste "Liisa on loll" või "Kolja armastab Annat" , siis In Love Street Art'i avaldused Pariisis on anonüümsed ja ei ole nimeliselt kellegi pihta sihitud. Tõenäoliselt sellega ongi In Love Street Art pariislaste südame võitnud, sest nendes teostes tunnevad kõik end ära kas selle sõnumi saaja või saatjana.
/image%2F6456076%2F20210608%2Fob_3c7c53_inlovestreetart.jpg)
In Love Street Arti puhul tuleb tunnustada kuntsitudengeid, kes pidasid teda kunstiks enne õppejõude. In Love Steert Art end ise endiselt vii väga kunstnikuks ei peagi. Siiani. Aga 2019 olid tema teosed sees väga tõsises ja paksus kunstiraamatus "Les murs ont une histoire" , mis rääkis tänavakunstist maailma suurlinnades. Raamatu autor Lou Chamberlin oli ühe In Love Street Art' i teose "Arbres Coeurs" isegi tagakaane fotoks pannud .
/image%2F6456076%2F20210608%2Fob_ebea8d_inlovestreetart3.jpg)
Kui eelnevalt oli In Love Steert Art juba teinud ka ühe katusealuse näituse tuttavas restoranis Coin-Op-Table ( 17 rue de Maubeuge) ning vastanud ka paarile tellimustööle, siis nüüd avanesid autorile lausa Galerie Sakura uksed tema esimeseks isiknäituseks ning koostööd pakkusid nii shampanja kui spordijalatsite tootjad. Aasta 2020 oli muidugi galeriidele Pariisis raske. Aga raske oli kõigil. In Love Street Art sai siiski oma näituse tehtud ja seda isegi pikendati 31.oktoobrini.
Täna saab In Love Street Art'i teoseid osta Galerie Sakura'st (21, rue du Bourg Tibourg , Paris 75004) ja eriti shikist NextStreet Gallery'st ( 23, place des Vosges , Paris 75003) . Nii et jah, nüüd on In Love Street Art isegi see va ametlik kunst, kuna tõstistes galeriides müügil.
2020 lasi Californias elav avalike suhete korraldaja Roger Lawson endale isegi ühe In Love Street Art'i teose õlale tätoveerida. No kas see siis ei ole edulugu?
Autoriõigused
Järjest enam räägitakse tänavakunsti puhul autoriõigustest. Jah, ka neil on õigused. See on ju loomulik? Kunstitudengid, kes teavad tänavakunstist tavaliselt rohkem kui õppejõud ja veedavad instragrammis üüratult palju aega, tegid ka In Love Street Art'i jaoks väikese toetusaktsiooni. Südamekesed meeldivad muide hirmsasti ka kõikidele moeblogijatele. Autoriõigused on nende jaoks aga üks hirmus tume maa. Armastuse asemel peitub ühes moeblogijas palju enesearmastust .... Sisuloojad ja blogijad leiavad aga nendele samadele tänavakunsti südamekestele tihti palju majanduslikuma väljundi: näiteks teevad pildikese enda reklaamitavast vidinast tänavakunstiteose taustal ja autorit ei maini. Kui tudengid instagrammis blogijate tähelepanu autoriõigusetele juhtusid, siis said blogijad lihtsalt pahaseks nagu halva iseloomuga pärsia kassid. Ei tea jah, mis käed neil siis küljest kukkusid, aga kunstiteose autorit nad ikka tagida ei suutnud. Koroonaga muidugi kadusid Pariisist nii turistid kui moeblogijad
Kas see on kunst ja kellele seda vaja on?
Kas südame sodimine seinale on kunst? Kas nii lihtsa sõnumiga teos üldse saab olla kunst?
Aga miks lihtsa sõnumiga? Vaadake ise, kui paljud teist on kohutavas hingepiinas ja ei julge isegi pika inimelu jooksul oma kaaslasele igapäevaselt ja otse armastust avaldada? "Ah, küllap ta teab seda isegi," ütles viimati mulle väga eestlaslikult üks Eestis elav tuttav. Viimane on muide avalikkusele tuntud selle poolest, et julgeb alati sõna võtta, ei karda kurja hunti ega üldse mitte kedagi. Sõda vist ka ei karda. Pigem tunduks talle sõda uue situatsioonina, mida saaks kohe uurima hakata. Aga näe- oma pikaajalisele kaaslasele otse armastust avaldada ikka kardab.
Tuleb välja, et samas kompleksi käes vaevleb ka suur hulk pariislalsi. No ei julge oma kaaslasele lihtsalt öleda:" Ma armastan sind!" . In Love Steert Art'i kasulikkusest ühiskonnale saabki siinkohal rääkida! Pariislane , kes kardab oma armastust avaldada, kardab palju vähem tänavakunstist foto tegemist ja selle oma lemmikule saatmist. Tänu In Love Street Artile saab häbelik pariislane oma armastuse avaldamisega siiski kuidagi hakkama ja seda kunsti võiks mõnes mõttes isegi kunstiteraapia valdkonda paigutada.
In Love Street Arti esimene periood on täis musti südameid , 2018 lisandub neile punane värv ja tema uueks motiiviks saab n.ö. südamepuu - taeva poole lokkavad idud, mil punased südamed küljes. Sellised nagu Chamberlini raamatu tagakaanel.
Kes on see naine või naised, kellele need Pariisi südamed joonistatud on? Kahjuks ma lubasin, et ei ütle.
Teie aga ölege ikka sümpaatsetele inimestele, et te neid armastate, sest mis sellest ikka siis nii väga halba saab juhtuda?
Shopping:
Lou Chamberlin'i raamat "Les murs ont une histoire" , Larousse 2019 Street Art - Les murs ont une histoire | Editions Larousse (editions-larousse.fr) 25€
In Love Street Art Galerie Sakura' st L’enfance du street art, In Love - Photographie d’art | Galerie Sakura (galerie-sakura.com) laud 1200€ , rahatähed 300€ , Pariisi tänavakivid 400€ , Comédie Française' i pilet 200€ , metroopilet 200€
Next Street Gallery ARTIST | Nextstreet Gallery - NextStreet Gallery , kes vahendab peamiselt tellimustöid. Hindade kohta küsida neilt otse.
Nende hindade juures tuleb mulle meelde, kuidas paar aastat tagasi üks poliitik pahandas mu peale, kui tegelesin tema ema kunstikollektsiooniga . Nimelt olid tänavakunstnikud siis käivitanud heategevusoperatsiooni ja müüsid ühe haigla toetuseks veidike oma teoseid. Meie artikli kangelane oli ka ning tema käsitsi joonistatud postkaardid maksid siis 2€ tk. Poliitik aga karjus mu peale, et ei tohi minna selle pangakaardiga nii ebaturvalisele saidile ja postkaardid tema ema kollektsiooni ei jõudnudki. Kaks euri tükk...
Kes soovib lugeda 19.saj. Pariisi tänavakunstist, see mingu siia : Kunstiskandaal Pariisi ooperis - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Ühest tänapäevasest ja väga tuntud tänavakunstikust, kelle spetsialiteediks on kassipildid, saab lugeda siit: Tere, mister Kass! M.CHAT- Prantsusmaa graffiti-staar - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)