Arusaadavatel põhjustel ei saa me Pärnusse Uue Kunsti Muuseumisse Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitust "Ajutine pind" kohe kuidagi vaatama minna.
20.veebruaril 2021 avatud näitus läks koroona tõttu ju pikaks ajaks kinni ja avanes taas alles 3.mail. Muuseumid ja näitusemajad olid kinni. Õnneks elavdas kunstielu märtsi lõpus alanud kunstiskandaal, mille raames müüs galerii HAUS ühte väikeses formaadis Monika Liiva teost 60ndate Malle Leisi pähe. Kunstiteadlane Mai Levin oli sellele tööle isiklikult rohelise tule andnud, töö kõigest foto põhjal Leisiks kinnitanud ning osalt seetõttu keelduski HAUSi galerist Piia Ausman Monika Liiva akvarelli kevadoksjoni listist eemaldamast.
Samas tekitas kunstihuviliste hulgas küsimust kurb fakt, et Kumu kunstiteadlane Mai Levin oli juba pidanud Soomes kohtuistungil tunnistusi andma ühe teise maali pärjamise eest Aivazovskiks. Eesti Kunstimuuseum kuulutas võltsitud maalid šedöövriteks ja petiste äri õitses - Eesti Ekspress (delfi.ee) . Kuidas galerist Piia Ausman üldse usaldas nii kummalisse ärisse sattunud kunstieksperti?
Seda ootamatum oli internetti ilmunud video, kus Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitust Pärnu Uue Kunsti Muuseumis reklaamis samuti... Mai Levin (video pikkus on 11 min):
Vaatasime video ära. Päris punk. Mitte Mai Levin, vaid video ise. Video autor on Jüri Looring ja kohe peab Uue Kunsti Muuseumi kasuks ütlema seda, et nende tehtud videod on palju paremad kui Kumu omad. Täitsa selgelt ei ole lihtsalt "recording" nuppu vajutatud, vaid ikka on enne video filmimist natuke mõeldud ka, filmimine ette valmistatud ning montaazhikski aega leitud. Isegi drooniga on filmitud. Videot saadab kogu pikkuses "My Lord Willoughby's Welcome Home" ja nagu selgub ei ole video autor seda mitte netist musapangast pätsanud, vaid palunud isegi lihast ja luust muusikul see lugu esitada. Kandlel. Interpreteerib Elsa Virta.
Miks see lugu umbes a. 1590 kirjutati? Aga selleks, et tervitada lord Willoughby't , kes naases kodumaale peale edukat võitlust Hollandi Vabariigi poolel . Mis võitlust? Eks ikka Hispaania ülemvõimu vastu. Hollandi Vabariik eksisteeris 1588-1795 . Kadrioru muuseumis e. Kumu filiaalis on hetkel näitus madalmaade kunstnikest ( Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu ). Hispaania oma on ka (Zuolaga. Hispaania hing). Ja nüüd kõnnib Kumu kunstiteadlane videos Uue Kunsti Muuseumi ruumides ringi ja räägib midagi kunstist:"/... Üks kunstiteos, see on mõrv kunstniku ja vaataja vahel./ ... Kandinsky, kes ise oli muusik..."
On see nüüd võitlus Kumu ülemvõimu üle? Väiksema muuseumi mäss suurema vastu? Lõks Mai Levinile? Milliste ridade vahelt me peame lugema? Ei tea. Aga igal juhul on meil õigus video kohta öleda "päris punk".
Samas peab nõustuma Mai Levini lausega:" Sõjaga võrreldes ei ole pandeemia nii hull."
/image%2F6456076%2F20210517%2Fob_13a3a1_ajutinepind.jpg)
Ajutine pind. Kas kinnisvara?
Näituse pealkirja üle on ajakirjanduses mõtisklenud nii Mai Levin Eesti Päevalehes ( Ajutine pind. Pole midagi püsivamat kui ajutised nähtused - Eesti Päevaleht (delfi.ee) ) kui ka pressitekst Sirbis (Alates 3. maist on Uue Kunsti Muuseum taas avatud Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitusega — Sirp )
Kummalisel kombel ei ole kuskil välja toodud Herlet Elvisto (s.1971) maali "Ajutine pind" , mis ometigi ju näitusel näha on. Merevaade paadiga ja autokummidega. Tundub täitsa eestimaine vaade. Aga ajutine pind? Mida ta sellega nüüd öleda tahab? Et Eesti on meile vaid ajutine pind? No aga miks me kogu aeg ainult Eestist mõelda oskame? Maakera on ümmargune , saaste levib kõikjale üsna sarnaselt. Kas ei ela me kõik siin maailmas nagu ajutisel pinnal? Ikka selle vaikse lootusega, et ei pea siin nii väga nende autokummide pärast rassima, las lebavad meres. Küll kunagi tuleb Kalev taas ja viib meid planeedile B, eks ?
Aga Kalev praegu ei tule. Tuleb hoopis Kersti Kaljulaid, kel kaasas vennad Oleks, Peaks ja Tuleks. Neil on ka õed Tasuks Kaaluda ja Võiks Plaanida. Kui nüüd juba muinasjuttude peale läksime, siis ei tea küll kust võtta seda julget kolmandat notsut, kes ohtu õiglaselt hindaks. Ja midagi ka teeks. Sest meie kõigi jalge all on hetkel ajutine pind.
Maailmalõpu kohvik
Kas mitte 26.aprillil ei toimunud Arktika konverents? Taas üks kliimakonverents, millest Eesti osa võttis ja kus taas mitte midagi ei ostustatud.
"Me peame kiiresti leidma viisid, kuidas oma tegutsemise kliimamõju ja muud oma jalajälge maailma ökosüsteemides vähendada. Kindlasti on see tehnoloogia kiiret arengut arvestades võimalik ilma et peaksime lähisajanditeks ette ennustama maailma rahvastiku kiiret kahanemist. Aga kui me äratuskellast välja ei tee, oleme oma laste ja lastelaste suhtes lihtsalt väga vastutustundetud," ütleb Kersti Kaljulaid : Kersti Kaljulaid: ümbrikupalga saaja peaks arsti juurde minnes häbenema | Arvamus | ERR
Tundub et ka selle arvamusloo on kirjutanud vennad Oleks, Peaks ja Tuleks. Poliitikute leiget juttu kliima soojenemisest ja sellest, kuidas kohe "peaks" midagi ette võtma, illustreerivad nagu rusikas silmaauku Kalli Kalde (s.1967) MAAILMALÕPU KOHVIK ( õli, lõuend, 2021 100 x120 cm)
Veiko Klemmer (s. 1985) "Pühapäev"
Ulvi Oro "Nimeta"
Tiina Tammetalu (s.1961) "Roheliste akende linn"
Lii Pähkel (s. 1969 ) "Kandepind"
Rait Rosin (s. 1981) "Tallinn tilgub"
No aga Rait Rosin mõtleb siin äkki hoopis rahapesu?
Samas Kaljulaidi arvamusloos hurjutatakse pisikest maksumaksjat, kel tegelikult enamasti puudub Eesti haigekassa. Nagu suurel osal kunstnikest. Ega EKA õppejõudki saa endale seda va haigekassat alati lubada. Hurjutatakse ümbrikupalga saajat*, aga orden antakse meediastaarile, kes oma ainukesele töötajale üldse ei maksa. EV 100 magus tränimüük antakse firmale, kelle vastu politseis mitu avaldust autoriõiguste rikkumise eest sees? Olgugi et salakaubaga teenitud raha tuleb ju ikka ühest kaukast inimkaubanduse ja terrorismiga tegelevatelt organisatsioonidelt?
"Kas te olete teinud Eestist firma?" küsib Eesti presidendilt Arte ajakirjanik.
"Jah!" vastab Kersti Kaljulaid. Seda 15 minutit Artes (edulugu ju!) presidendi kantselei reklaamida ei taha. Pähh ajakirjanik küsib vastikuid küsimusi Danske Bank'i kohta ja ei saa aru, kuidas e-resident ei ole seotud rahapesuga. KERSTI KALJULAID ET L'E-RESIDENCE - Vox Pop - ARTE - Bing video
Kristiina Jakimenko (s. 1991) "Mida on neil sellist, mida meil pole?"
Pille Ernesaks (s.1966) "Teekond"
Ilmar Kruusamäe (s.1957) "Ajutine aeg"
Riin Pallon (s.1978) "Ma luban sul unistada"
Maret Suurmets Kuura (s.1982 ) "Kibedus"
Need mainitud tööd iseloomustavad seda olukorda hästi, kus õppejõud ülikoolis** ei saa endale lubada isegi legaalse palga eest haigekassat, aga pai tehakse rahapesijatele. Viimasel ajal on kuulda olnud, et hoopis valitsus on koroona-aja kohta päris palju kulutanud. Näiteks joogid autosse ja muu kraam.
"Kunst on tõde," ütleb Juhan Maiste.
"Valesti kunsti mõista ei saa , " ütleb Kaljulaid :Kersti Kaljulaid: kunsti pole võimalik valesti mõista | Kunst | ERR
Võrreldes Tallinna Kunstihoonega, kus on hetkel üleval Kevadnäitus, on Uue Kunsti Muuseum oma näituse digitaliseerimisega palju rohkem vaeva näinud ja pannud netti suure osa näitusel eksponeeritud töödest. Niisiis on väga raske kommenteerida Kevadnäitust.
" Oleme sinu jaoks loonud ainulaadse visuaalset tippkvaliteeti võimaldava ja elulähedast ruumikogemust pakkuva digitaalse näituseformaadi. Kutsume kogema parimat virtuaalset näituseelamust maailmas," seisab Tallinna Kunstihoone saidil. Mitte just tagasihoidlikult. Aga Kevadnäitust näha ei ole.
Isegi tehnoloogiahuvilise Kersti Kaljulaidi külastuseks pole Kunstihoone rohkem pingutanud, et kunsti moodsate tehnoloogiate abil levitada. Küll aga võib saada armastatud jumal interneti vahendusel päris hea ülevaate näitusest "Ajutine pind" Uue Kunsti Muuseumis Pärnus. Küllap on Eestiski inimesi kes koroona tõttu Pärnusse ei saa . Meie lugejatel, kellest enamus on väliseestlased, Pärnus toimuv maalikunsti ülevaatenäitus siiski päris ära ei jää, sest järgmiselt lingilt saate suurt osa maalidest ise vaadata: Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „AJUTINE PIND" - Pärnu Uue Kunsti Muuseum (mona.ee)
Lisaks on näituse kuraator Jaan Elkeniga samuti video tehtud. Peaaegu 5 min: Jaan Elkeni avasõnad Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitusel (mona.ee)
90 kunstniku mahutamine sellele pinnale oli Elkeni sõnul raske, aga huvitav ülesanne. Ta mainitseb, et käesolevat näitust ei saa võtta koorilauluna ja nii on ta teinud kujundamisel kõik endast oleneva, et teoste vahel tekiksid dialoogid ja "et iga solisti hääl kõlaks".
Triinu Soikmets ei ütle Sirbis, küll päris oste, et nii suure hulga kunstnike ühisnäitus ei saagi hästi lõppeda, vaid "on ilmselt ootuspärane, et niivõrd suure seltskonna loomingulise tegevuse kokkuvõtmine lõpeb nagunii – olgu kuraatoriteema milline tahes – heas mõttes laialivalguvuse ja kõikehõlmavusega" : Ajutine tühjus — Sirp
Meie, vastupidi, pooldame koroona-ajastul võimalikult paljudele autoritele esinemisvõimaluse andmist, mis siis, et peasaal kunstimessi sarnaseks muutuda võib. Kunstihoone Kevadnäitusel on sel aastal rekordiliselt vähe autoreid- vaid 55. Koos satelliitnäitustega 71.
Samas soovitame kindlasti Triinu Soikmetsa arvustust "Ajutise pinna" näituse kohat lugeda, sest ta on seni ainuke, kes näituse pealkirja lahates ei ole jõudnud ainult teemani kinnisvarast, vaid jutustab ka kena loo meie kõigi ajutisusest.
Näitusel "Ajutine pind" osalevad:
Mall Nukke, Marko Mäetamm, Mirjam Hinn, Ove Büttner, Jaan Elken, Mauri Gross, Veiko Klemmer, Tiiu Pallo-Vaik, Jüri Arrak, Vano Allsalu, Anniki Kari, Tobias Oblikas, Herlet Elvisto, Priit Vaher, QBA (Martin Kaares), Andrus Rõuk, Anna Kõuhkna, Kuzja Zverev, Margus Meinart, Karin Strohm, Liis Koger, Andro Kööp, Lilian Mosolainen, Andres Koort, Ulvi Oro, Margus Tiitsmaa, Per William Petersen, Anu Muiste, Urve Küttner, Piret Rohusaar, Kaur Mäepalu, Eero Ijavoinen, Stanislav Antipov, Anatoli Umerenkov, Mall Paris, Maarja Nõmmik, Rait Rosin, Philiph Arvo Luik, Lola Tehver, Sirje Petersen, Karl-Erik Talvet, Marju Must, Martin Urb, Leekpea, Santa Zukker, Sirje Piir, Vitali Makar (Macari), Ashot Jegikjan, Silver Laadi, Mati Kütt, Kalli Kalde, Kristiina Kaasik, Einar Vene, Maret Suurmets Kuura, Katrina Kolk, Tiina Tammetalu, Tiina Ojaste, Irma Viidalepp, Enn Tegova, Lii Pähkel, Vilen Künnapu, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kristiina Jakimenko, Liivia Leškin, Cristell, Eve Kruuse, Silvi Lepparu, Ly Kaalma, Siiri Jüris, Margus Tõnnov, Peeter Must, Ivika Luisk, Heli Tuksam, Tiiu Rebane, Karl Kristjan Nagel, Eva Jänes, August Künnapu, Ivi Arrak, Edgar Tedresaar, Ilmar Kruusamäe, Anne Moggom, Helle Lõhmus, Piret Kullerkupp, Jane Tiidelepp, Erki Kasemets, Anne-Mai Heimola, Maire Koll, Tiiu Lausmaa, Riin Pallon, Pille Ernesaks, Ene Luik-Mudist.
Korraldavad:
Jaan Elken (kuraatoritekst ja kujundus), Tiiu Rebane, Marie Virta (UKM), Linda Elken.
Toetavad: Pärnu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud kuni 30.maini 2021.
Aadress: Rüütli 40.
P.S. Art shopping
Ka tuleb taas mainida hea sõnaga ära Uue Kunsti Muuseumi netigalerii : Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse müügigalerii (mona.ee) Mis teha? See saatanlikult kapitalistlik sõna nagu "müük" on kunstnikule ikka hirmus vajalik. Eriti elusale kunstnikule.
Herlet Elvisto maal "Ajutine pind" , millest ülal rääkisime, on juba müüdud. Hiljaks jäite. Ja üldse on netigaleriis olevatest maalidest juba päris paljud endale omaniku leidnud. Aga midagi on veel saada ka:
Maarja Nõmmik (1991) ELUVÄRK, akrüül, lõuend, 2020 60 x 80 cm, 555€ - nüüd ei saagi aru, kas mõni null on siit äkki ära jäänud või on maal tõesti selle hinnaga müügis? Soovitaks teda Terviseametile.
Kalli Kalde (1967) MAAILMALÕPU KOHVIK, õli, lõuend, 2021 100 x120 cm 2340€ - väga kaasaegne teema, mis jääb meid veel kauaks kummitama. Soovitaks seda maali Keskkonnaametile.
Margus Tiitsmaa (1963) LÕIMUMINE, õli, toorkumm, lõuend, 2020 90 x 100 cm 3380€- soovitaks Kultuuriministeeriumile.
Liis Koger (1989) MAA PUUDUTAMINE (VÕIB OLLA OLULISEM KUI TAEVA PÜÜDMINE) õli, lõuend, 2020 150×120 6500 € - soovitaks Maaeluministeeriumile.
Karl-Erik Talvet (1991) LÕPPMÄNG (AUSTUSEAVALDUS MINU VANAISADELE I) diptühhon, õli, lõuend, 2020 60 x 80, 585€ mõlemad, nii et kokku siis 1170 € - soovitaks Kaitseministeeriumile.
Tiiu Rebane (1970) KÄSI, õli, akrüül, lõuend, 2019/2021 45×55 cm, 780€ - soovitaks Justiitsministeeriumile.
Mall Nukke (1964) KONTAKT, õli, akrüül, lõuend, 2020 180 x 100 cm 3600€ - soovitaks Eesti Energiale.
Aga üldiselt on näitusel saada väga head abstraktset kunsti! Ja seda nii elavatelt kui tulevastelt klassikutelt.
Ja lohutuseks kliimamuretsejatele tuleb öelda, et ega Prantsusmaal valitsus kliima pärast siis rohkem muretse. One Planet Summit' i jaoks tellis riik isegi Christophe Maé'lt ja Youssou Ndour'ilt laulukese L'Ours ("Karu") Christophe Maé et Youssou Ndour - L’ours (Clip officiel) - YouTube , mis on Christophe Maé karjääri kõige halvem ja hingetum lauluke ning räägib ülimalt naiivselt sellest, et jääkarul on paha elada.
Kuidas on "tehnoloogia kiiret arengut arvestades kindlasti võimalik vähendada ökoloogilist jalajälge" ? See jääb juba Kaljulaidi enda hästi varjatud saladuseks. Nii Prantsusmaal kui Eestis koidavad valimised ja planeedi päästmine on seetõttu jäetud planeedi enda mureks. "Joogid autosse!" on hetkel iga kliimakonverentsi üsna ühine esprii ja selle võikski ausalt võtta mõne tulevase kliimakonverentsi hüüdlauseks.
...
Kes soovib Kandinskyst, abstraktsest kunstist ja Pärnust veel midagi lugeda, see peab vaatama meie lugu Kes on Martha? Kus on Martha? Heldur Paluson ja abstraktne kunst. Play Kandinsky. - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Eesti Maalikunstnike Liidu seiklustest Leedus saab lugeda siin: XVII Vilniuse Maalitriennaal "(Un)Determined" (8.12.2020-30.04.2021) - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Eesti Maalikunstnike Liidu seiklustest Soomes saab lugeda siin: Intervjuu Tiiu Rebasega. Seitsme Eesti kunstniku näitus Helsingi HAA galeriis - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
* Peab meelde tuletama, et Mai Levin sai vale- Aivazovski maali originaaliks tunnistamise eest ametlikult ainult 3€.
** EKAs (endine kuulus ERKI) on õppejõude, kelle kuutasu jääb alla miinimumpalga. Teenides vaid 500€ jääb neil miinumumpalgast 85€ puudu ja niisiis ei saa nad haigekassat