"Kõigi teede pikkus ajas on võrdne" Karl Ristikivi
/image%2F6456076%2F20210408%2Fob_17fdae_louisxi-2.jpg)
Suvel 2020 kui Prantsusmaal juba natuke liikuda võib, satun ma imepisikesse Cléry Saint- André' külakesse, mis asub vaid 15 km kaugusel Orléans' ist. Küla on väike, aga juba kaugelt enne külla jõudmist paistab ära hiigelsuur Notre-Dame'i kirik. See gooti stiilis ehitis on suur nagu Rakvere linnus. Võib-olla mõjutab seda muljet ka linna puudumine. Massiivse kiriku ümber on vaid mõned väikesed ja madalad majad.
Peale arheoloogiaseltsi liikme, kes mind kiriku ees ootab, ei ole seal ateisti arvates hingelistki.
Pensionil arheoloog soovib demonstreerida ühe haruldase dokumendi koopiat, milleks on Louis XI hauamonumendi kavand. See on rabav! Isegi kunstnikud mõtlevad vahel nagu ei oleks muuseumis olevatele maalidele kavandeid tehtud. Võib-olla tuleneb see lihtsalt levinud lodevusest vanema kunsti õpetamisel? Neid kavandeid ja visandeid ning kirjavahetust klientidega ei ole enamasti säilinud. Hea kui arvedki kuskilt välja tulevad. Aga mingi teose keskaegsed visandid ja kavandid on ikka jube haruldased tõesti.
Et te end kunstiajaloo rägastikes kohe koduselt tunneksite, ütlen, et Louis XI on Bernt Notke kaasaegne. Notke veetis oma õpipoisiaastad Tournai' s, mis kuulus siis Prantsusmaa kuningriigi alla ja töötas ateljees, kus täideti ka Prantsusmaa kuninga tellimusi.
Keskaegne kunst, teadagi, põhines eranditult tellimustöödel. Nii ei olnud ebatavaline, et klient ka oma soovi paberile pani.* Siin on siis kuningas Louis XI ise või tema sekretär teinud joonistuse, mis on mõeldud staarkunstnik Colin d'Amiens' ile e. Coëtivy ' meistrile.
Kuninglik PR, millega võiks rahulikult surematusele vastu minna
Prantsusmaa kuninga suurimaks sooviks oli olla hauamonumendil koos oma väikese koeraga. Sekretär, kes täidab ka PR-spetsialisti kohta, palub joonisele lisatud märkmetes, et kuninga nägu oleks ilus, nina pikk. Ja et mitte mingil juhul, no kohe mitte mingil juhul ei kujutataks kuningat monumendil ... kiilakana.
Kunstnik Colin d'Amiens'i hooleks jääb niisiis kuninga näo vormimine. Skulptuur ise valatakse pronksi ja selle teostavad Conrad de Cologne ja Laurent Wrine. Kindel on see, et kuningas maeti mitte Saint-Denis' kloostrisse nagu kõik Prantsusmaa kuningad, vaid tema enda soovil just Cléry Saint-André' Notre-Dame'i kirikusse ja just sellise hauamonumendiga, mida ta ise oli soovinud. Niisiis vaatas ta surematusele vastu kindlasti ilusate ja kergelt lokkis juustega, mitte kiilakana. Ja koerake oli ka kaasas.
Mõned aastad peale kuninga surma hakkasid aga ususõjad ja Notre-Dame de Cléry's olnud momument hävis kirikurüüste käigus 1562. Alles ei jäänud sellest monumendist mitte kui midagi. Täna on meil sellest monumendist vaid kavand ja seegi kliendi joonistatud.
Aastaid hiljem otsustas üks Louis XI lapselapselaps, et vanavanvanaisa hauamonument tuleb taastada. Lapselaps ei olnud oma kuningast vanaisa kunagi näinud ega teadnud ka tema monumendi eelistustest mitte midagi. Uus kuju tehti marmorist a.1622 ja autoriks oli Michel Bourdin.
Prantsuse revolutsiooni käigus sai ka see monument kõvasti kannata, kuigi kuninga kuju ja teda ümbritsenud inglite skulptuurid viidi varju.
Kõva sada aastat hiljem (1896) anti skulptor Beauvallet' le ülesandeks hauamonument restaureerida ja taastada. Kui palju sai restaureeritud ja kui palju monumendist on lihtsalt 19.saj. lõpus omaloomingiliselt toksitud, pole võimalik öelda, aga igal juhul on Louis XI täna oma monumendil ilma koerata. Koera asemel on talle kaaslaseks antud lihtsalt kaks paari alaealisi ingleid ja kuningas ise on... kuidas seda nüüd öeldagi...kiilakas mis kiilakas! Vaadake ise: Monument funéraire de Louis XI (culture.gouv.fr)
Ka see lugu tragikoomiline nagu trall Jaak Joala monumendi ümber. Võib-olla isegi hullem.
Kiilaspäisus on aga maailmas oluline teema. Eriti naiste seas, sest 30% koroonat põdenud naistest kannatab juuste väljalangemise all. See ei tulene koroonast, vaid ikka sellest, et organism on haiguse tõttu suure löögi saanud, ja juuksed, kui ebavajalik element, visatakse organismi poolt lihtsalt kõrvale. Kuna käesolev lugu on selles blogis hetkel kõige moeblogijalikum, siis paneme siia ka ühe "naisteka" loo : Hair loss has been identified as a surprising side effect of Coronavirus | Marie Claire
Loo moraal: oled küll Prantsusmaa kuningas, aga kõik, mida sa soovid, on see, et su kõrval oleks väike koerake, sest koer ongi õnn.
Mõelge selle üle nüüd hästi järele ja kui vastutusvõimet on, siis adopteerige endale mõnest varjupaigast üks tõeliselt aus ja armastav koer.
Ja kuna väliseestlased kaebavad, et üldse ei saanud aru, mis selle Joalaga oli, siis paneme siia ka paar linki Jaak Joala monumendi ümber toimunud segadusele: Joala monument jääb püsti kuni järgmise linnavolikogu istungini | Kunst | ERR
Gallery: Public grabs last chance to see Joala monument before its removal | News | ERR
*See hauamonumendi visand on üks põhjusi, miks me muljetame surmatantsu-artiklis Bernt Notke üle ja arvame, et ta võis olla näinud joonistusi või visandeid Pariisi "Surmatantsust". See võis vabalt olla mõne kaupmehe reisipäevikusse üles joonistatud. Või siis käis Notke ikkagi Pariisis? SURMATANTS- Pariisist pärit menumotiiv hiliskeskaegses kunstis - Kirjad Nuustakult (over-blog.com)
Aitäh! Merci!
Beaugency raamatupoe Le Chat Noir juhataja, kelle nime ma ei ole mõistnud küsidagi. Beaugency linnaarhiivi töötajad, Beaugency arheoloogia ühing.
BnF, Paris , ms. fr. 20493, fol. 5.