Overblog
Editer l'article Suivre ce blog Administration + Créer mon blog

Libafeministlik fotoskandaal, millest üks Pariisi linnavolikogu liige kauneid loorbereid lootis

Talvel 2018 publitseerib üks Pariisi linnavalitsuse liige vihaselt Twitterisse järgmise teksti ühe suure kaubamaja peal rippuva pesureklaami kohta:

" Kui mu 5aastane tütar küsib, mis see on, siis mida ma talle ütlen? Lisaks on modell nii väänlevas asendis, et juba anatoomia mõttes ei saa selline positsioon loomulik olla? Ja isegi modelli nägu ei ole fotol!" 

Pole kindel, kas Pariisi linnavolikogu liige on üldse fotot kaubamaja fassaadil näinud, aga igal juhul saab ta palju laike ja netifeministid on asjasse süvenemata tema poolt. Instagrammist leitakse  üles ka modell, kelle pitspesus tagumik on Aubade' i pesufirma reklaamis üles pildistatud. Midagi ebaloomulikku ei tundu seal olevat... Kuidas sa ikka ühe ja sama inimese nägu ja tagumikku ühele fotole komponeerid? 

Skandaal on aga suur, modell on ebatervest tähelepanust äärmiselt häiritud ja saab tuhandete ähvarduste ja külla sõimu osaliseks. Lisaks on foto tehtud fotograafi poolt, kes modelle üldse ei ahista ning modell ise on tark ja õppimishimuline noor naine ja tudeng. Ja teate, selliseid fotograafe juba iga nurga peal ei ole. Selliseid modelle on ka vähe. 

Tegelikult jõuab vihalaviini tekitanud reklaamikampaania kohe lõpule, foto võtakse kampaania lõpus alla ja Pariisi volikogu liige kuulutab Twitteris, et see töövõit feminismi arengus sai nüüd osaks just tänu temale. Fotot reklaamist võib näha sellest artiklis Une ville peut-elle trier les affiches en fonction de ses critères ? (franceinter.fr) 

Skaandaal pressis jätkub ja enamasti arutlevad klikihimulised ajakirjanikud selle üle, miks see plakat nii suur peab olema ja miks pole fotol modelli nägu... Põhimõtteliselt leiab ka üldsus, et tagumikku ei tohiks nii suures ulatuses eksponeerida ja seda veel vahetult enne jõule! 

Samalaadne skaandaal juba 150 a. varem . Lihtsalt mõned meetrid kaugemal 

Kunstiajaloolased  juhivad Pariisi volikoguliikme tähelepanu faktile, et ajaloos on taoline puritaansusele ehitatud skandaal juba mõne meetri kauguselt sellest kaubamajast aset leidnud... 

1867 ....Pariisi Garnier' ooperimaja esitlus Pariisi koorekihile

Garnier' paleed on mitu aastat hoogsalt ehitanud Napoleon III käsul  noor arhitekt Charles Garnier. Garnier' paleest peab saama üks suur ja ilus ooperimaja, mis annaks ulualuse Prantsusmaa parimatele tantsu-, muusika- ja draamatalentidele.

 Fassaadi jaoks on Charles Garnier' tellinud skulptuurid oma kaasaegsetelt staar-skulptoritelt. Kui Garnier' ooperi fassaadil olevate skulptuuride auks pidulik avamine tehakse, on Pariisi konservatiivne eliit neist shokeeritud.

Pariisi Garnier' ooperi skulptuurid. Joonistatud a. 2019 ooperi 350. juubeli puhuks

Üks auline linnakodanik ütleb: "Mul on muusikahuvilised naine ja lapsed. Nüüd ei saa ma nendega enam ooperisse minna! Kuidas ma peaksin neid selliste häbitute kujude eest läbi viima?"

Ka teised 150 a. tagasi kirjutatud vihakirjad on hämmastavalt sarnased Pariisis a. 2018 aset leidnud pepuskandaalile... 

"Idüll" Garnier' oopermaja ees, joonistatud 2019 Eugène-Antoine Aizelin'i skulptuuri järgi

Pariisi kodanikud korraldavad isegi petitsiooni, et skandaalsed skulptuurid ooperi eest ära võetaks! Teisaldataks või hävitataks! Korralike eliit-pariislaste arvates kannavad need skulptuurid liiga vähe riideid ning mõnedel ei ole sedagi. Tegelikult on skulptuurid inspireeritud antiiksest Kreekast, aga seegi väide ei leia väikekodanliku ooperinautija silmis armu.

Kiiruga otsustatakse, et äkki oleks hea kogu see kupatus hoopis koreograafia akadeemia ette paigutada, aga tantsijad ei ole nõus! Lubavad akadeemiasse sel juhul üldse mitte tulla ja streikima hakata. 

Alexandre Falguière'i skulptuuri "Draama" järgi joonistatud illustratsioon Pariisi ooperi 350. aastapäevaks

1869 a. augustis langevad osad skulptuurid isegi vandalismi ohvriks ja nende tulevik on tume.

Iroonilisel kombel päästab kujud 1870 alanud Pariisi kommuun*, mis jätab endast maha varemetes Pariisi, kuid Garnier' ooperimaja skulptuurid säilivad. Valitseva kaose, näljahäda ja tohutute inimkaotuste taustal pole ooperimaja skulpuuride teisaldamisega mitte kellegil enam ei aega ega vaeva tegeleda... Niisiis on tegu haruldase kurioosumiga kunsitajaloos, kus võib öleda, et sõda päästis kunsti...  

Toome siin ära arhitekt Charles Garnier' tellimuse täitnud skulptuuride nimed ja autorid, paremalt vaskule: 

Skandaali tekitanud skulptuurid Garnier' ooperi ees, joonistatud 2019 Pariisi ooperi 350. sünniaastapäevaks

Félix Chabaud' pronkslatern "Ehatäht" , vasakult paremale esimene skulptuur ooperi fassadil : Eugène Guillaume'i "Instrumentaalmuusika" , teine skulptuur ooperi fassaadil: François Jouffroy' "Harmoonia"

Pariisi ooperi 350. sünniaastapäevaks a. 2019 joonistatud skulptuurid Garnier' ooperi fassaadilt

Vasakult paremale fassaadil kolmas skulptuur: Eugène-Antoine Aizelin'i "Idüll" , neljas skulptuur:  Henri Chapu' "Kantaat" , viies skulptuur: Paul Dubois "Laul", kuues skulptuur : Alexandre Falguière'i "Draama" .

Pariisi ooperi 350. sünniaastapäevaks joonistatud skulptuurid Garnier' ooperi fassaadil.

Vasakult paremale seitsmes skulptuur fassaadil: Jean-Baptiste Carpeaux "Tants", kaheksas skulptuur Jean-Joseph Perraud' "Lüüriline draama" . Ja lõpetuseks taas Louis-Félix Chabaud' pronksist latern "Koidutäht" .

Lisan veel, et üks kujudest, Jean-Baptiste Carpeaux' "Tants" ooperi fassaadil, ei ole enam originaal. "Tantsu" originaal asub Orsay' muuseumis ja koopia ooperi fassaadile on teinud Paul Belmondo, kes on Jean-Paul Belmondo auväärne isa. 

Koroona positiivne külg

Koroonases Pariisis on tõesti ka üks positiivne külg: täitsa kadunud on Pariisi ooperi esist ummistanud instragammitarid, kes miskipärast soovisid end ühe või teise moeröögatusega just ooperi fassaadil üles pildistada. Kunstitudengid olla teinud poolteist aastat tagasi ka ajaviiteks instagrammis moeblogijate tasuta harimise aktsiooni, mille käigus märkisid nad iga moeblogija foto alla skulptuuride autoreid, aga ega suunamudistajad sellest suurt aru saanud. Koroonaga koos kadusid ka blogijate postitused iseendast ooperi skulptuuride taustal ja eks tudengitel oli muudki teha. 

Postlüüd

Ega ainult ooperis Estonia ei ole skandaalid. Pariisis ikka ka. Ja kuna eelmises artiklis vaatlesime ühe Pärnu linnavolikogu liikme kunstivideot  ja aitasime tal natuke abstraktset kunsti mõista (Kes on Martha? Kus on Martha? Heldur Paluson ja abstraktne kunst. Play Kandinsky. - Kirjad Nuustakult (over-blog.com) ), siis oli nüüd paslik tuua tasakaaluks ka välja hoopis selle Pariisi linnavolikogu liikme puritaanlikud ponnitsused tema võitlusest fotokunstiga, mis sarnanevad sama puritaanlike ja juba 150 a. tagasi aset leidnud väikekodanlaset ponnistustega võitluses Pariisi ooperi skulptuuride vastu.

Tallinnas sai Pariisi ooperi 350. aastapäevaks tehtud joonistusi Garnier' ooperi fassaadist vaadata augustis 2019 Tallinna vanalinnas Asso Pika Galeriis. Kokku on neid ooperi skulptuuride illustratsioonimappe trükitud sada tükki ja üks peaks olema ka Eestis ühes erakogus. Müüa neid enam muidugi ei ole. Või kui, siis ehk kunagi äkki mingil teisel ringil. 

Kes aga soovib veel lugeda midagi kurbnaljakat Prantsusmaal aset leidnud skulptuuriajaloo uperkuudist, see lugegu Bernt Notke kaasaegsest Prantsusmaa kuningast ja tema planeeritud hauamonumendist, mille saatuse nöök on ehk hullemgi kui Jaak Joala oma:  Pekki läinud PR - Kirjad Nuustakult (over-blog.com) .

*Eestis oli Pariisi kommuni auks endale nime saanud Tootmiskoondis Kommunaar. Prantsusmaal kannab kommunaari nimetust lihtne kokteil punasest veinist ja mustsõstra siirupist. 

AItäh! Merci! 

La Plus Petite Galerie de Paris, Galerii Asso Pikk , Alysson, Flavia Raddavero , Parisisan Illustrators , Opéra Garnier

Partager cet article
Repost0
Pour être informé des derniers articles, inscrivez vous :